Eesti majanduse konkurentsivõime ja tulevikuväljavaadetest 2003. aastal võib lähemalt lugeda siit: Minule isiklikult tundub selline teadmusjuhtimist viljelev organisatsioon päris utoopilisena, kuna oma suhteliselt pika elu jooksul ei ole ma veel teadmusjuhtimist kohanud üheski oma töökohas. Ka minu praegused tööandjad ei tea paraku midagi teadmusjuhtimisest. Kirjeldus sellest, kuidas töötajaid kaastakse kogu firma tegvustesse ja neid väärtustakse igati, kõlab kui ilus muinasjutt. Võimalik, et selliseid organisatsioone siiski on Eestis, aga ma ei usu et kuigi palju. Kuna õpin Avatud Ülikoolis, siis olen mingil määral kursis ka Eesti hariduseluga. Minu aastakäigu õppekaval oli õnn õppida esimesel õppeaastal Viljandi Kultuuriakadeemias. Seal tundsingi seda süneneregiat, mis meid kõiki selle kooliga ühendas. Seal oligi see tunne, et olen kooliga ja kõigi tema töötajate ja tudengitega üks organism
Esiteks oli asumaade ministeerium emamaal, millele järgnes koloonia keskvalitsus, eesotsas kubernerida ning täidesaatvate ja seadusandlike nõukogudega, ning kolmanal tasemel olid traditsioonilised võimustruktuurid. Üks “ideaalne koloonia” oli Buganda kuningriik Ugandas, kus kohalik kõrgeim võim kuulus kuningale, kelle juures tegutses riiginõukogu, milles oli 89 inimest, ning kolm ministrit, kellest koosnes valitsus. Inglise kuberner sekkus Buganda igapäevastesse tegvustesse suhteliselt vähe ning analoogne olikord oli ka Uganda teistes kuningriikides. Kogu võiutäius asumaades koondati ikkagi kuberneri kätte. Otsene valitsemine Saksamaa, Belgia ja Hispaania olid peamised otsese valitsemise rakendajad, aga nende asumaad olid ka enne vallutust kõige vähemarenenud. Põliselanikud said enda kätte ainult maksuse kogumise. See ei tähendanud, et pärismaised institutsioonid oli likvideeritud, aga need olid väga tseremoniaalsed. Suuresti kasutati otsest
annaabi.ee 
