ja 19. sajandil. Seda ideloogiat iseloomustab järgmine: 1) Isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega 2) Ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastandlikune sallivus ja humanism ehk inimkesksus 3) Mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskond vajab pidevat reformimist vastavalt teaduse arengule 4) Majanduses pooldatakse vabaettevõtlust. Riigi sekkumine ettevõtete tegvusse on tagasihoidlik 5) Sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp. Järelikult sõltub inimese edukus inimesest endast ja pole õige maksustada jõukamaid inimesi kõrgemate maksudega 6) Riigi osutatav sotsiaalabi peab olema tagasihoidlik ja suunatud väga vaesetele või puudega inimestele 7) Riigivalitsemine peab olema põhiseaduslik ehk konstitutsiooniline ja
Ta pööras suurt tähelepanu majanduse arendamisele ning aktiivsele välispoliitikale. Napoleon püüdis suurendada Prantsusmaa mõjukust maailmas. Saksamaaga hakati sõdima, sest Prantsusmaa tahtis takistada Saksamaa ühendamist ning majanduslikku edenemist ja sõjalist tugevnemist. Sõda lõppes Prantsusmaa kaotusega ja Napoleon III vangistamisega, Prantsusmaa kulutati taas vabariigiks. 19. saj. Valitses kuninganna Victoria, kes ei sekkunud parlamendi tegvusse ega riigiasjadesse. Inglismaa poliitiline elu tugines kaheparteisüsteemil. Võimu pärast võitlesid liberaalid ja konservatiivid. Inglismaa oli 19. saj. juhtiv tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus maailmas. Edu alusek oli teistest varem toimunud tööstuslik pööre. 19.saj. lõpus jäi Inglismaa Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa arengutempost maha. Briti koloniaalimpeeriumiks nimetati Inglismaa kolooniaid.
annaabi.ee 
