korrektne esitusviis. Töö teine osa keskendub keerulisematele ja juba enam teadmisi nõudvatele visuaalsete objektide vormistamisele. Õpiprotsessi on kaasatud autori lähikondlasi ning toodud erinevaid näiteid neid kajastava informatiivse materjali najal. Õpilaste isiklikke seisukohti ja tagasisidet antud praktikumi osas käsitletakse viimases peatükis.1. KIRJALIKE ALLIKATE KOPEERIMINE 1.1. Tavalise teksti kirjutamine Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad ka tsitaatidele. Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus
· seisundivormide puhul: uks on lukus, käed rüppes, lukk on rikkis. · omadussõnades täpne ja hõlbus: täppisteadlane, hõlbsa. · piki-osisega liitsõnades: pikikivi, pikilõige, pikisaagimine. Sõna algvormile tuleb mõelda, kui kirjutame järgmisi sõnu: · peatne peatse, võrdne võrdse, soodne soodsa. · andma andsin, leidma leidsin, püüdma püüdsin. 2.5 I ja J I ja J on rasked tegijanime kirjutamisel. Kui ma-teguvormi tüve lõpus on i siis see sinna ka jääb. Näiteks sõnade tellija, uurija, postiviija puhul. Sageli aetakse sassi sõna minia sõnaga mineja. Esimene ei ole tegelikult tegijanimi vaid tähendab hoopis pojanaist. Raske on eristada millal kirjutada müüja ja millal müüa. Parim viis nendel sõnadel vahet teha on esitada küsimus kes või mida teha. Kes küsimuse puhul on sõnas j ja mida teha küsimuse puhul mitte. Eesti keele õigekirjas puudub ka tähtede kombinatsioon üi
annaabi.ee 
