tugevasti, suunates mõnes usuliikumiskeskuses tugevasti rahva elulaadi ja kombeid. Peaaegu igal pool tekkis vastuolusid ärganute ja mitteärganute vahel, kusjuures mõlemad pooled kippusid süüdistama üksteist patuelus. Palju süüdistati uueusulisi näiteks mitmesuguste seksuaalriituste läbiviimises ja abielurikkumistes. Pärast luterliku kiriku ja ilmalike võimudega vastuollu sattumist arenesid ärkamisliikumisest 1880. aastatel välja eri voolud: tegutsemisloaga irvinglaste ja baptistide ning illegaalsed priilaste kogudused. Osa jätkas oma tegevust luterlikule kirikule truuks jäänud vennastekoguduste raames. Teatud hulk ärganuid siirdus 1880. aastatel aga hoopis õigeusu kirikusse. Nähtavasti ootamatuim sündmus oli veerandi Vormsi rootslaste siirdumine vene õigeusku, seda hoolimata keelelisest ja kultuurilisest barjää- rist, mida õigeusu kirikul ei õnnestunudki Vormsil ületada.Nimetatud uued
toitlustusruumis. (5) Jäätmeruumis peab olema võimalus toidujäätmete jahutamiseks, kui jäätmeid ei eemaldata iga päev. § 15. Kahjuritõrje (1) Lasteasutuses ei tohi olla putukaid, linde, närilisi ja teisi loomi, kes otseselt või kaudselt saastavad toitu (edaspidi kahjur). (2) Toitlustusettevõttes peab olema kahjuritõrjeplaan, kavandatud tõrjemeetmed, korraldatud kahjurite seire ja tõrje. (3) Keemilist kahjuritõrjet võib teha asjakohaste kutseoskustega ja tegutsemisloaga kahjuritõrjuja vastavalt sotsiaalministri 11. septembri 2000. a määrusega nr 56 «Tervisekaitsenõuded näriliste, putukate ja mikroorganismide keemiliseks tõrjeks tehtavale teenustööle» (RTL 2000, 99, 1562) kehtestatud nõuetele. (4) Pestitsiide on lubatud kasutada lasteasutuses kahjuritõrjeks ainult siis, kui teised meetmed ei ole piisavalt efektiivsed. (5) Enne keemilist kahjuritõrjet tuleb kasutusele võtta meetmed toidu, nõude ja seadmete saastumise vältimiseks
annaabi.ee 
