See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi. Looduslik valik- seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest. Ellujäämist ja paljunemist piiravad : Liigikaaslased (konkurents) Teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) Eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus jne) Olelusvõitlus ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest tegutitest Darwin. Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus: kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja klimaatilistele tungimustele, kohastumine. Loodusliku valiku vormid: Stabiliseeriv valik keskonnatingimused on suhteliselt püsivad. Kõrvaldatakse erandid. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Suunav valik elutingimuste kindlasuunaline muutumine (asumine uude keskkonda).
· Kas laps suudab koos tegutseda nii verbaalsel kui ka mängulise tegevuse tasandil Kas laps on vaba emotsionaalse käitumise stereotüüpidest. Sotsiaalne kompetentsus- Lapse sotsiaalses arengus on olulised mitmesugused ühismängud, milles laps õpib teisi lapsi tundma, arvestama ja nendega suhtlema. Sotsiaalmäng nõuab teatud oskusi, milleks on kooperatsioon, valmisolek prosotsiaalseks käitumiseks, oskus arvestada kaasmängijaid jne. · Lasteasutuses sõltub mäng mitmetest tegutitest: õpetajate hoiakutest, mänguvahenditest jne. · Mäng, mis toimub vaid õppimisele ja saavutustele orienteeritud keskkonnas ( nn akadeemilises keskkonnas), ei ole enam vaba mäng. Sotsiaalse kompetentsuse moodustavad oskused, mis omandatakse sotsialiseerumisprotsessis. Sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel on vaieldud selle üle, kellel on mängijale suurem mõju ( lapsevanematel, vanematel mängukaaslastel või samaealistel mängukaaslastel)
annaabi.ee 
