Hiina Hiina hälliks peetakse Huanghe jõe alamjooksu orgu ja Shadongi poolsaart. Sealt on leitud hieroglüüfkirja algeid, mis pärinevad 14.-15. sajandist eKr. Hiina koolidest, mis tegutesid juba esimesel aastatuhandel eKr, oli õpetajaks mõni mõtteteadlane, näiteks Kong Fuzi, kes avaldas suurt mõju hiina kultuuri arengule. Fuzi õpetuse, konfutsianismi kohaselt on igal inimesel ühiskonnas oma roll täita. Kuid oli ka teisi tuntuid mõjutajaid, nagu Laoz ning ka sisserännanud usk budism. Lõpuks kuulutati siiski valitseva eliidi huvides konfutsianism riiklikuks ideoloogiaks. Haridus oli Hiinas väga kõrgel kohal, nagu ta on ka tänapäeval. Õppetunnid kestsid kaua,
Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametitesse riigiametnikke ja kontrollisid nende tööd, jälgisid raha laekumist. Nad kandsid hoolt ka linnateed, -sildade korrashoiu eest. Võimu teostasid ka rüütelkonnad, eesti ala tegutses neid kolm: eestimaa, liivimaa ja saarema. Rüütelkonna liikemd käisid koos maapäevadel mis toimus keskelt läbi iga kolme aasta tagant. Igapäevasid küsimusi lahendas rüütelkonna pealik. Maakonna tasemel tegutesid ka meeskohtud, liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlikke süüasju. Raskemad kuriteod lahendati eestimaa ülemmaakohtus või liivimaa õuekohtus. Politseilisi ülesandeid täistsid adrakohtunidud ja liivimaal sillakohtunikud. *Hernhuutlaste liikumine ehk vennaste liikumine esimene vennastekogudus loodi Saksamaal. 1730Aasta algul toodi hernhuutlikud ideed Eestisse ja siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Pidasid tähtsaks usuvagadust,
annaabi.ee 
