Lühikese ajaga kujunes välja pagulasühiskond, mis hakkas välja andma erinevaid raamatuid, luulekogusid ja muud. Põhiliselt räägib pagulaskirjandus, täpsemalt luule, isiklikest hingehädadest ja perekonnast ning lootusest. Seal esineb palju sürrealismi ja piltluulet, tõsidust ja süngetoonilisust. Pagulasproosa räägib kodumaa ajaloost enne I maailmasõda, argipäevamuredest ja kodumaalt põgenemisest. Kuna põgeneti põhiliselt Rootsi, siis seal tegustses ka aastatel 1950-1994 Eesti kirjanike ühisettevõttena ,,Eesti Kirjanike Kooperatiiv". Pagulaskirjanduse üks tähtsamaid tegelasi oli Karl Ristikivi, keda peeti Tammsaare järeltulijaks. Oma Rootsis oleku ajal kirjutas ta palju romaane, mis väljendasid üksindustunnet ja ka koduigatsust. Teise kirjanikuna tõstaksin ma esile Bernard Kangro, kes kirjutas ka romaane ning peale 1944. aastal Rootsi põgenemisel töötas ajakirja Tulimuld toimetajana ja 1950-1994. aastatel
2ne Põhiseadus 1933. Olulisemad muudatused olid: Riigikogu liikmete arvu vähendati 100->50nele. Riigikogu volitust pikendati 3>4.a. Seatakse sisse peaministri instituut. Riigivanema valimine rahva poolt 5.a. täthtajaga. Muudeti riigivanema riigikogu pädevust, riigikogu kseskus asendus võimu konsentreerimisega riigivanema kätte. Pädevus sisaldab ülesandeid ja funksts, õigusi, kohustusi, vastutust. Oktoobris 1933 kustsus riigikogu Pätsu valitsuse. Pätsust sai peaministriks ja tegustses kui peaminister riigivanema ülesannetes siis kutsuti kokku uus riigikogu koosseis. Põhiseadusega antud õigusega ta kuulutas välja kaitseseisukorra kogu riigis 6 kuuks ja Laidonär määrati kaitsevägede juhatajaks. Vabadussõdaluste organisatsioonid suleti , keelati ära poliitislised rongkäigud. Uusesti tuli riigikogu kokku 28. September 1934 kutsus riigivanem kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu. Sellel istungsärgul kritiseeris riigikogu kritiseeriti venemat.
annaabi.ee 
