teenida. Tootmisfunktsioon-tootmisisendite (määrab ära tootmistehnoloogia) ja tootmismahu seos. Selle abil on võimalik leida MP- teguri piirtoodang. Piirtoodang MP- näitab, kuidas muutub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. Tööjõu kasutamise kasvust tulenevat toodangu juurdekasvu. Keskmine toodang AP- ühe kulutatud teguriühiku kohta. APl= q/L (või K) Kogutoodang jagada kulutatud teguripanusega. Kui ettevõtte tootlikkus on maksimaalne, siis ka keskmised tootmiskulud on minimaalsed. Mastaabiefekt- suurendad kõiki tootmistegurite panuseid (sama arv korda), siis suureneb ilmselt ka toodangu maht. Kui toodangu maht suureneb sama arv korda, siis efekti ei ole. Positiivne mastaabiefekt ehk mastaabisääst- tootmisressursside mahtu suurendatakse näiteks 10%, siis toodangu maht suureneb selle tulemusel rohkem kui 10%. Suured ettevõtted ja tasub tootmist suurendada
Q=F (K,L) ettevõtete tootmisfunktsioonid võivad erinda. Seos sisendi (tootmistegurite koguste) ja väljundi (toodangu hulga) vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt. Q on maksimaalne toodanguhulk, mida kasutatava komplektiga on võimalik saada. Piirtoodang MP näitab, kuidas muurub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. Keskmine toodang AP kogutoodangu jagamine kulutatud teguripanusega. Mastaabiefekt kui tootmistegurite panuseid suurendada mingi sama arv kordi ja toodangu maht suureneb kas rohkem kordi kui suurendati teguripanuseid (positiivne mastaabiefekt) või vähem kordi (negatiivne mastaabiefekt). Kui tegemist on mastaabisäästuga (pos), siis on kasulik suurendada tootmist ühes ettevõttes nind seetõttu võib arvata, et seda toodet toodavadki enamast suured ettevõtted mida rohkem toodetakse ühes ettevõttes, seda