väljenduses · SKT sisemajanduse kogutoodang (sisulist vahet neil ei ole) · RKT rahvamajanduse kogutoodang · GNI gross national income (=RKP) (Neil on siiski ka väike sisuline erinevus, pole päris sünonüüm) =KRT kogurahvatulu GNI = RKP + NCI (net capital inflow) intressid, dividendid · Eestis GNI = 87,4 % SKP-st · Suletud majanduses RKP = SKP · Avatud majanduses RKP = SKP + NFP · NFP (net factor payments) rahvusvaheliste tegurimaksete puhasväärtus Nominaalne ja reaalne SKP · Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades · Reaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust võrreldavates (baasaasta) hindades · SKP deflaator (SKPNOM/SKPREAL)*100% SKP tulude meetodil · Rahvatulu (RT) on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu RT = palk + rent + intress + kasum SKP = RT + amortisatsioon + kaudsed maksud SKP kulude (tarbimise meetodil)
See tähendab, et RKP arvestamisel mõõdetakse riigi tootmistegurite loodud väärtusi, kusjuures pole oluline, kas need tegurid asuvad selles riigis või välismaal. SKP korral mõõdetakse aga riigi geograafilisel territooriumil loodud rikkusi (võivad olla ka välismaiste tootmistegurite loodud). Suletud majanduses, kus ei arvestata rahvusvahelisi kaubaja kapitalivooge, on SKP ja RKP väärtused võrdsed. Avatud majanduses erinevad need näitajad aga rahvusvaheliste tegurimaksete puhasväärtuse (NFP) võrra: RKP = SKP + NFP.] SKP arvestust võib vaadelda kolmest aspektist lähtuvalt: tulud, kulud ja kogutoodang. SKP arvestamine, lähtudes toodangust Saamaks täpset ülevaadet loodud väärtuste kogusummast, tuleb vältida korduvarvestust. Selleks tuleb lõpptoodangu väärtusest maha arvata vahetoodangu väärtus, mis on ostetud teiste ettevõtete käest ja kajastub juba nende firmade aruandluses. Sellist käsitlust nimetatakse lisandunud väärtuse kontseptsiooniks