Merkantilism Absoluutne eelis Suhteline eelis Autarkia kasu kaubandusest (i.k. gains from trade) tootmise alternatiivkulu Konstantsed tootmise alternatiivkulud Kasvavad tootmise alternatiivkulud Kahanevad tootmise alternatiivkulud Tegurimahukus (i.k. factor intensity) Tegurivarustatus (i.k. factor abundance) Rahvusvaheline tootmistegurite liikuvus tootmistegurite hindade võrdsustumise teoreem (ehk Heckscher-Ohlin-Samuelsoni teoreem) Leontiefi paradoks ümberpööratud tegurimahukus (i.k. factor intensity reversal) Linderi kattuvate turusegmentide teooria Posneri tehnoloogilise lünga mudel (i.k.technological gap model) toote elutsükli mudel (Vernon) tööstusharusisene kaubandus kasvav mastaabiefekt monopolistlik konkurents kaubavahetuse monopolistliku konkurentsi mudel - väliskaubanduse gravitatsioonimudel
üks täiendav ühik teist toodet . 7. konstantsed tootmise alternatiivkulud - Konstantse alternatiivkulude juures spetsialiseeruvad mõlemad riigid täielikult oma suhtelise eelise kauba tootmisele ja loobuvad üldse tootmast teist kaupa. 8. kasvavad tootmise alternatiivkulud (sh vastav joonis) - Kasvavad alternatiivkulud tähendavad, et riik peab loovutama kasvavas koguses üht kaupa, selleks et vabastada piisavalt ressursse täiendava ühiku teise kauba tootmiseks. 9. tegurimahukus (i.k. factor intensity) - Olukord, kus kaup on tööjõumahukas, kui tööjõu suhteline hind on madal, ja kapitalimahukas, kui kapitali suhteline hind on madal. 10.tegurivarustatus (i.k. factor abundance) Riigid erinevad nende kasutuses olevate tegurivarude (s.t. kapitali ja tööjõu varude) poolest. Riik A on suhteliselt kapitalikülluslik ja riik B tööjõukülluslik. Tegurikülluslikkust saab defineerida kahe viisil: a) füüsilistes ühikutes (quantity definition) ja
Leontiefi paradoks 7. LEONTIEFFI PARADOKS JA SELLE SELGITUSED. USA majandusteadlane W. Leontief kontrollis 1951. aastal Heckscher-Ohlini teooria paikapidavust USA väliskaubanduse andmetel. Erinevad uurijad on vähemalt veerandsajandi vältel püüdnud leida selgitusi Leontiefi paradoksile ning tulemused võiks koondada järgmisse loetellu 2: 1. USA-s valitsev nõudlus kapitalimahukamate kaupade suhtes. 2. Ümberpööratud tegurimahukus. 2 3. USA impordipiirangute moonutav mõju. 4. USA loodusressursside iseärasused. 5. Inimkapitali küllus USA-s. 6. USA suhteline eelis tehnoloogiamahukates tööstusharudes. 7. Erinevused nõudluses. Paradoksi selgitamisel on püütud arvestada ka asjaolu, et Leontiefi arvestusetes on vaid kaks tootmistegurit - töö ja kapital, kõrvale jäävad loodusvarad ja maa. On alust oletada, et USA sõltub tugevasti mõnede loodusressursside impordist ja nende
Leontiefi paradoks 7. LEONTIEFFI PARADOKS JA SELLE SELGITUSED. USA majandusteadlane W. Leontief kontrollis 1951. aastal Heckscher-Ohlini teooria paikapidavust USA väliskaubanduse andmetel. Erinevad uurijad on vähemalt veerandsajandi vältel püüdnud leida selgitusi Leontiefi paradoksile ning tulemused võiks koondada järgmisse loetellu 2: 1. USA-s valitsev nõudlus kapitalimahukamate kaupade suhtes. 2. Ümberpööratud tegurimahukus. 3. USA impordipiirangute moonutav mõju. 4. USA loodusressursside iseärasused. 5. Inimkapitali küllus USA-s. 6. USA suhteline eelis tehnoloogiamahukates tööstusharudes. 7. Erinevused nõudluses. Paradoksi selgitamisel on püütud arvestada ka asjaolu, et Leontiefi arvestusetes on vaid kaks tootmistegurit - töö ja kapital, kõrvale jäävad loodusvarad ja maa. On alust oletada, et USA sõltub tugevasti mõnede loodusressursside impordist ja nende
annaabi.ee 
