40. Teistest kudedest eraldab epiteeli enamasti a) endoteel ; b) tsöloteel ; c) basaalmembraan -ÕIGE 41. Keha pinnal sarvkihi all on selgroogsetel loomadel a) ühekihiline kuupepiteel ; b )mitmekihiline lameepiteel ; c) ühekihiline silinder-ripsepiteel ; d) basaalmembraan .ÕIGE PEALE D. 42. Epiteeli, kus rakkude alusosa koos tuumaga on vajunud sidekoe sisse, nimetatakse süüveepiteel ehk sukeldunud epiteel ehk tegument Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL 43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel Selline epiteel esineb (kellel ainuõõssetel 44. Rasvkude kuulub a) kattekudede hulka ; b) sidekudede hulka -ÕIGE c) lihaskudede hulka . 45. Rakud paikevad hajusalt rakuvaheaines a) lihaskoes ; b) sidekoes ÕIGE; c) kattekoes ; närvikoes . 46. Luukude on tugev, sest rakuvaheaine tugev (sisaldab Ca sooli) ja sitke (sisaldab kollageenkiudude
40. Teistest kudedest eraldab epiteeli enamasti a) endoteel ; b) tsöloteel ; c) basaalmembraan -ÕIGE 41. Keha pinnal sarvkihi all on selgroogsetel loomadel a) ühekihiline kuupepiteel ; b )mitmekihiline lameepiteel ; c) ühekihiline silinder-ripsepiteel ; d) basaalmembraan .ÕIGE PEALE D. 42. Epiteeli, kus rakkude alusosa koos tuumaga on vajunud sidekoe sisse, nimetatakse süüveepiteel ehk sukeldunud epiteel ehk tegument Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL 43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel Selline epiteel esineb (kellel ainuõõssetel 44. Rasvkude kuulub a) kattekudede hulka ; b) sidekudede hulka -ÕIGE c) lihaskudede hulka . 45. Rakud paikevad hajusalt rakuvaheaines a) lihaskoes ; b) sidekoes ÕIGE; c) kattekoes ; närvikoes . 46. Luukude on tugev, sest rakuvaheaine tugev (sisaldab Ca sooli) ja sitke (sisaldab kollageenkiudude
Viirused mõmm :) 05/06 Herpesviirused: VZV, EBV, CMV, HHV 6 ja HHV 7, HHV 8 Struktuur. Suured ümbrisega kaksikahelalise DNA-ga viirused. Virion 150 nm. Ikosaeedrilises kapsiidis 162 kapsomeeri. Ümbrises glükoproteiinid. Kodeerivad mitmeid glükoproteiine kinnitumiseks, sulandumiseks, immuunvastuse eest pagemiseks. Ümbrise ja kapsiidi vahel on ruum – tegument, milles viirusvalgud, ensüümid, mis aitavad replikatsiooni alustada. Tundlikud hapetele, lahustitele, detergentidele, kuivamisele. Genoom lineaarne, kaheahelaline DNA: erinevused suuruses, geeniorientatsioonis (genoomi sees on võimalik ka tsirkularisatsioon, rekombinatsioon – HSV, VZV, CMV). Replikatsioon. Alustab viiruse glükoproteiinide ja rakupinnaretseptorite interaktsiooon. Mõne viiruse (EBV näiteks) koetropism tekib nende retseptorite koespetsiifiline ekspressioon
annaabi.ee 
