vastavaid vahendeid ning kui aga selgub, et rikkumise põhjustasid sellised asjaolud, millised ei ole õigusrikkumisteks, siis ei ole ka põhjust kohaldada jur. sanktsioone. Kui sanktsioone ei kohaldata, siis võivad kasutusele tulla sellised tagajärjed, millel puudub karistuslik iseloom: kas siis vara tagastamine või lepingu järgi üleandmisele kuuleva vara äravõtmine või töö tegmine kolmanda isiku poolt võlgnikuks osutunud töö ettevõtja arvelt. Tsiviilõiguslike sanktsioonide kohaldamine on võimalik vaid teadtud tingimuste olemasolul. Vastutuse tingimuseks on seadus määranud 4 asjaolu: 1) varalise kahju olemasolu; 2) võlgniku õigusvastane käitumine; 3) põhjuslik ehk kausaalne seos õigusvastase käitumise ja tekkinud kahju vahel; 4) õigusrikkuja süü. Tsiviilrikkumise subjektiks võib olla nii füüsiline kui ka jur. isik. Jur
mõjutatud nende esitaja võimupositsioonist või tema muudest ressurssidest. Osalusdemokraatia kanalid on koostöökogud ja teised partnerluse vormid, avalikud diskussioonid, demonstratsioonid, kodanikualgatus, jm. Seega on mõtekas siis, kui on suhteliselt väha isikuid, kes selles osalevad ja kui tuleb teha küllalt vähe otsuseid. 8. Kuidas kritiseerib Platon demokraatiat? Õiged poliitilised otsused vajavad eksperte. Riigi huve puutavate poliitliste otsuste tegmine tuleks jätta asjatundjata hooleks. Platoni meeelst oli eelkõige filosoofiline ettevalmistus valitsemise hädavajalik tingimus. Kuigi Platon oli demokraatia vastu , pooldab ka tema, et inimeste huvid peaksid olema valitsejate südames. Demokraatias aga rahvas sellist omadust ei oma. Seega võib demokraatia tagajärjeks anda lolli poliitilise süsteemi. 9. Kritiseerige demokraatiat kahel mitte-platonlikul viisil!
annaabi.ee 
