Rahvusliku majanduse rajamine Maailmasõda ja Vabadussõda tõid Eesti majandusele väga suurt kahju nii otseste purustuste ja inimkaotuste kui seniste turusimete katkemise näol. Eesti tähtsaim majandusharu oli põllumajandus, kus oli tegev umbes 2/3 riigi töövõimelisest elanikkonnast. Selle taastamisel pöörati tähelepanu maareformile, mida alustati 1919.aastal. Maareform eesmärgiks oli anda suurmaavalduse likvideerimise teel maa selle tegliku harija kätte, parandades nõnda rahva elatusvõimalusi. Teine oluline majandusharu tööstus- ees seisvad ülesanded olid isegi raskemad. Veneaegsed hiiglaslikud tekstiilivabrikud, laevaehitus- ja vagunitehased, puidu- ning masinaehitusettevõtted olid orienteeritud Venemaa toorainele ja turule ning endisel kombel polnud neid enam võimalik tööle rakendada. Eesti pidi hakkama tööstust taastama. Loodeti idaturule ja tellimustele, mis sealt tulla võivad
- eksisteeriva õiguse ebaõiges kinnistusraamatusse kandmises - mitteeksisteeriva koormatise kandmises kinnistusraamatusse - eksisteeriva õiguse mittekandmises kinnistusraamatusse - eksisteeriva õiguse alusetus kustutamises Kinnistusraamat on õiguslikus mõttes vale siis, kui valele kandele laienebb kinnistusraamatu valik usaldus. Kuigi kinnistamismenetluse käigus püütakse tagada kinnistusraamatu vastavus tegliku materiaalõigusliku olukorraga, ei õnnestu see siiski alati. Kinnistusraamatu ebaõigsuse allikatena on nimetatud: - asjaõiguslikke muudatusi väljaspool kinnistusraamatut - asjaõigustehingu puudusi - vastuolu asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatukande vahel - kinnistusameti vigu Vastuväide Vatuväite põhifunktsiooniks on heauskse omandaja kasuks toimiva kinnistusraaatu avaliku usalduse rikkumine. Heauskse omandamise välistamine tähendab seda, et asjaõiguse tegelik omaja
annaabi.ee 
