Liivi ordumeistriks teha Reinimaalt pärit Järva foogti Notlebeniti. Liivimaa ordus olid aga ülekaalus vestfaallased, kes sellega ei nõustunud, valides 1438. aastal enda viitsemeistriks Vestfaalist pärineva Overbergi. Järva foogt taandas end ise ja Liivimaal puudus reinimaalaste toetus. 1441. aastal anti välja määrused, mis fikseerisid Liivimaal kahe maiskonna olemasolu ja ordu tähtsamate ametite võrdse jaotamise nende vahel, kuid tegleikult sellest kinni pidada ei suudetud. Maiskondlik printsiip järk-järgult kadus. Peapiiskopi, Riia linna ja Saksa ordu konflikti areng- Paavst tühistas Bonifatius IX otsused Riia toomkapiitli kohta. Peapiiskop suri ning uus Riia peapiiskop saavutas kõigile toomkapiitli liikmetele õiguse tagasi pöörduda Augistinuse reegli juurde. Ordu pidi leppima, et toomkapiitel jääb augustiinliku reegli juurde. 1451- Uute vaimulike ordusse võtmise õigus jäi kapiitlile
1918. aastal kuulutati välja raha Eesti mark, mis koosnes 100 pennist ning väärtus oli sama kui Soomes. Tegelikult esimene Eesti markade partii valmis hiljem (Trükiti Tallinnas 1 mark, Soomes 3-4 margaseid), üleminek toimus 1919. aastal kevadel. Sel ajal Eestis olid käibel erinevad valuutad: idamark, idarubla, tsaariaegsed rublad, veebruarirevolutsiooni järgsed duumarublad, gerenskirublad (Vene ajutise valitsuse ministri järgi), soome mark. Iga Eesti mark sisaldab 0,2g kulda, kuid tegleikult Eesti valitsusel puudusid kullavarud. Maareform: põhjused; esimesed sammud: Maareformi vajadus oli tekkinud, sest enamus maast kuulus baltisakslastele ning 2/3 rahvastikust olid maata inimesed, kes kaotasid oma maa Saksa okupatsiooni ajal. Oli tarvis likvideerida mõisamajandus, et vähendada baltisakslaste võimu: 1) Kehtestati kohalik omavalitsus ehk vallavalitsus, mis kontrollis kogu mõisamajandust. Mõisnik ei võinud tegutseda mõisaga omavoliliselt, ta ei
annaabi.ee 
