Näiteks suuremates organisatsioonides on selleks palgatud eraldi personalijuht, kelle tööülesanded võivad olla väga erinevad, sõltudes personalitöö vajalikkuse mõistmisest ja väärtustamisest organisatsioonis ning tippjuhtkonna personalistrateegiast. 1.5. Kas ja millises ulatuses saavad teised organisatsiooni liikmed täita personalijuhi kohustusi? Organisatsiooni kõiki juhte tuleb pidada ka personalitöö tegijaiks. Neid abistab ja nõustab sellel alal personalijuht või töötaja. Väikeettevõttes langeb valdav osa personalitööst tippjuhi ülesannete hulka, keda toetavad selles tegevuses teised juhid. Sellises ettevõttes on otstarbekas kasutada aeg-ajalt ka personalitööalase nõustaja teenuseid. 1.6. Milline peaks olema hea (ideaalne) personalijuht (isiksuse omadused, teadmised, kogemused, haridus) ja kas sama hea antud küsimustes peaks olema ka töötaja, kes
Näiteks see, et NATO ei paiguta uute liikmete territooriumile oma vägesid. Tegelikult on selline küsimusepüstitus väär, sest liikmeks saades on meie väed NATO väed. Peame üle saama väeti mentaliteedist, kes on ajaloo objekt, mitte subjekt. NATO laienemine ja sellest tulenev juhtub koos meiega, mitte meile. Loodetavasti istub Eesti suursaadik paari aasta pärast NATO nõukogu ümmarguse laua taga võrdsetel alustel teiste liitlaste suursaadikutega. Siis saame ise ajaloo tegijaiks. Olulisim on, et Washingtoni lepingu 5.artiklis sisalduv heidutusefekt on meie jaoks parim viis kindlustada, et seda kunagi meie kaitseks rakendama ei pea. (Sven Sakkov, Eesti Päevaleht, 07.03.2002.) Rääkides NATOst ja Eesti panusest alliansi kollektiivsesse julgeolekusse, ei saa üle ega ümber müütilisest 2% kaitsekulutuste nõudest. Me võime targutada, kas 2 % rahvastikust kogutoodangust on palju või vähe, kuid kindel on, et NATO ja ELi liikmeks olemata
annaabi.ee 
