2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Geograafiline asend 3 Pinnamood 3 Ajalooline info 4 Tänapäev 4 Kokkuvõte 5 Sissejuhatus Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Selliseid vulkaane, mis enam kunagi ei purska, nimetatakse kustunud vulkaanideks. Vesuuvi loetakse tegevvulkaaniks. 1944 oli viimane suurem Vesuuvipurse ja sellest ajast saadik on sealt vaid auru ja suitsu välja tulnud. On väga raske öelda, kas vulkaan on kustunud või lihtsalt puhkab. Puhkavad vulkaanid võivad taas purskama hakata. Kõrgeimad tegevvulkaanid on Llullaillaco(Tsiili), San Pedro(Tsiili), Cotopaxi (Ecuador), Misti (Peruu), Orizaba (Mehhiko ),Popocatepetl( Mehhiko) ,Sangay (Ecuador),Tolima (Kolumbia), Kljutsevskaja Sopka (Kamtsatka), Rainier (USA, Washingtoni osariik) Geograafiline asend
Türreeni meri ja Vahemeri. Pinnavormid Itaalia pikkus põhjast lõunasse on umbes 1,145 km. Maksimaalne Itaalia laius on 610 km ning minimaalne 240 km. Itaalia põhjaosas asuvad Alpid, kus asuvad Itaalia kõrgeimad tipud: Mont Blanc 4,807, Monte Rosa 4634 m ning Monte Cervino 4478 m. Itaalia põhjaosas asub veel Lombardia madalik ning Põhja-, Lõuna- ja Kesk- Apeniinid. Sitsiilia saarel asub Nebrodi mägi kõrgeima punktiga: Etna 3340 m, mis on ka üheks tegevvulkaaniks. Kliima Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ning kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23-28 °C) ja pehme sademeterikka talvega (keskmine temperatuur jaanuaris 2-12 °C) kliima. Aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja- Apenniinides kuni 3400 mm, poolsaare lõunaosas alla 200 mm). Lombardia madaliku kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademeid 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis kuni 24 °C, jaanuaris 0 °C)
annaabi.ee 
