saavutada keskkonnakorralduslikku eesmärki keskkonnamõju mingi tegevusega kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju, mis väljendub muutustes inimese tervises ja heaolus, looduskeskkonnas, kultuuripärandis või varas keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse või selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, reprodutseeritav ja interdistsiplinaarne hindamine ning optimaalse tegevusvariandi valimine. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on varustada otsustaja adekvaatse teabega kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning soovitada optimaalne lahendus keskkonnamõju hindamise aruanne dokument, mis sisaldab keskkonnamõju hindamise programmi ning ülevaadet selle täitmisest ja hindamise tulemustest keskkonnamõju hindamise programm keskkonnamõju hindamise kavandamisel koostatav dokument, mis kirjeldab hindamise käsitlusala,
suurõnnetuste ärahoidmise konventsioon; *Piiriülese toimega tööstusõnnetuste konventsioon. 12. Töökeskkonna plahvatusrisk - Määrus nõuab plahvatusriski analüüsi ja plahvatuskaitse dokumendi koostamist. 13. Keskkonnamõju hindamine, selle seos riskianalüüsiga - Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine ning optimaalse tegevusvariandi valimine. 14. Hädaolukorrad Eestis - Riiklikul tasandil on määratletud 27 hädaolukorra tüüpi. Olukorrapõhiseid analüüse koostavad riiklikud ametid, moodustades ettenähtud koosseisuga töörühmad. 15. Hädaolukorra riskianalüüsi metoodika – 16. Hädaolukorra riskianalüüside koostamine ja koostajad – Sotsiaalministeerium; Välisministeerium; Justiitsministeerium. = Päästeamet; Maanteeamet; Veeteede amet; Tehnilise järelevalve Amet;
Teoreetiliselt eeldatakse, et otsustaja samastab enda juhitava protsessiga, st süsteemi kui terviku ja otsustaja kasulikkusefunktsioonid on otses tugevas seoses. Juhtimise praktikas peab aga iga otsustaja arvestama vajadusega rajada suhted sõltumatute partneritega lepinguliste tingimuste (sealhulgas motiveerimismehhanismide) süsteemile, mis suunaks kõiki partnereid valima otsustajale kõige kasulikuma tegevusvariandi. Kõigist aspektidest kooskõlalise põhjendatud juhtimisotsuse vastuvõtmise aluse peab looma adekvaatse protsessi toimimise analüüsiga. Majandusanalüüsi teoorias ja praktikas ei tegeleta üldjuhul piisavalt juhitava protsessi olemusest (endogeenselt) otsuse ettevalmistamise tähtsate elemementide eesmärgi ja alternatiivide tuletamisega, vaid taotletakse konkreetsete tehniliste ülesannete lahendamist
- Me ei suuda leida alternatiive, kui me ei tea, mis probleem meil lahendada on vaja ja millise eesmärgi poole liikuma peame. 48. Millised kaks tingimust peavad olema täidetud alternatiivide aspektist, et me saaksime rääkida otsustamisest? - eesmärgi poole viib mitu teed ja selleks saab kasutada erisuguseid vahendite kombinatsioone (alternatiive); - otsustajal on vabadus valida eesmärgi saavutamisele suunatud mitme tegevusvariandi (alternatiivi) vahel. 49. Miks nimetatakse otsuste ettevalmistamisel tegevusvariante alternatiivideks? - Tegevusvariante nimetatakse alternatiivideks, sest nad välistavad üksteist – valides ühe tegevusvariandi, ei saa enam valida teist. 50. Millistest tingimustest (piirangutest) peab lähtuma alternatiivide väljaselgitamisel? - Alternatiivide leidmisel ja nende analüüsiks vaatluse alla võetava kogumi piiritlemisel tuleb