(Butterworth ja Harris, 1994). 7-aastane laps suudab mõelda loogiliselt konkreetsetest probleemidest antud ajahetkel, näiteks koolitunnis antud ülesanne, kus tuleb arvutada esemete asemel numbritega. Selliste ülesannete lahendamine arendab loogilist mõtlemist ning lapse mõtlemine muutub pööratavamaks ja ta suudab mõista konkreetsete omaduste kohta käivaid loogilisi paratamatusi. Õppimine on tihedalt seotud küpsemisega, sest õppimine tugineb küpsemise käigus tekkinud tegevusvalmidusele, seetõttu veedetaksegi paljud aastad koolis, mis aitab kaasa täiskasvanuks ehk küpseks saamisele. Samuti on kool üks suurim tegur, mis aitab kaasa lapse sotsialiseerumisele, kuid ka koolis tuleb näiteks õppematerjale kasutada vastavalt vanusele, et need sisaldaks teatud laadi ja teatud koguses sõnavara, mis oleks hästi mõistetav. Konkreetsete operatsioonide staadiumis suudab laps mingil määral arvestada ka teiste tunnetega ning püüab nendega arvestada
62 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 63 Tegevus- mängulise kogemuse. End ümbritsevat maailma tunnetavad aastasena. valmidus ja Alus hilisemale tegevusvalmidusele pannakse juba lapse esimestel nad käte ja suu kaudu. aktiivsus. Alates teisest eluaastast jälgivad lapsed ümbritsevat kesk- eluaastatel. Tegevusvalmidus on seotud sooviga võtta võimalike konda ja esemeid intensiivsemalt, üritades neid uurida män- frustratsioonide ärahoidmiseks ise midagi ette. Frustratsiooni leevendamine gu kaudu, nad tahavad asju katsuda ning koost lahti võtta
annaabi.ee 
