ükskõik missuguse arvamuse puhul mingis küsimuses, puudutagu see siis elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes, ei tohiks indiviidile piiranguid seada. Me ei või tegelikult kunagi kindlad olla, kas üks või teine arvamus on tõene või väär. Tihti aga tuleb ette olukordi, kus arvamusavaldusi soovitakse vägivallaga maha suruda, olenemata sellest,kas arvamus on tõene või väär. Mina leian, et mõttevabadus on ühiskonna edendamise oluline alus. Tegevusvabadusest kui mõttevabadusega võrdsest aspektist rääkida ei saa. Milli arvates saab tegevusvabaduse üle otsustamisel jagada teod kahte gruppi: esimeseks on teod, mis ei puuduta kellegi teise, peale indiviidi enda huve, kus indiviidil ei pea olema mingit vastutust ühiskonna ees. Teiseks on teod, mis toovad kahju ka teistele inimestele, kus indiviid on vastutav ühiskonna ees (välja arvatud lapsed, vaimselt puudulikud jne). Hukkamõistu (ka moraalset) väärivad minu arvates vaid need teod,
paljuski mõjutas 19. sajandi Inglismaa romantism ja utoopiline sotsialism. Ta tegeles ka teadusfilosoofilise küsimusega falsifikatsiooni tingimustest. Mill kirjutas üllatavalt mitmesugustel teemadel. Kõigi tema suur tekstide roll on kaitsta oma uut filosoofilist radikalismi ja intellektuaalset, moraalset, poliitilist ja sotsiaalsust. Referaadis käsitlen John Stuart Mill'i vaateid mõtte- ja tegevusvabadusest ning põhilisi töid filosoofias ning filosoofi elu ja loomingut. 3 Elulugu John Stuart Mill sündis Londonis Pentonville'is James Milli vanema pojana. Juba 3-aastaselt hakkas isa talle kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni originaalis. 12-aastaselt õpetas John Aristotelese ja Aristophanese lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal oma õdedele-vendadele ladina keelt
annaabi.ee 
