.. tegelikult on tal kõik kuskilt maha pandud. Ta on lihtsalt nii osav jäljendaja... sädelev võltsija, faux-semblant meister, kes jätab meile mulje millegi niisuguse olemasolust, mida tegelikult ei ole ja ei ole üldse kunagi olnudki... Ta ei ole päris tavaline jäljendaja. Ta ei jäljenda üksnes "paljusid asju" "rütmi, sõna ja harmoonia abil, kas siis eraldi või seotult", ta teeb selle kõrval veel midagi muud, vaadates sedasama jäljendamise tegevustki juba nagu kõrvalt, võltisdes ja tehes järele zheste, mis isegi juba on sündinud võltsimise ja järeletegemise himust. Ütleme selle kohta siis praegu, et Unt jäljendab jäljendamist." 6 Undi taotlus on eksplitsiitne, uurida ühiskonna psühholoogilist seisundit, taandades erinevaid nähtusi arhetüüpidele. Kuuekümnendatel avaldatud tööd paistavad silma subjektiivsuse ning
.. tegelikult on tal kõik kuskilt maha pandud. Ta on lihtsalt nii osav jäljendaja... sädelev võltsija, faux-semblant meister, kes jätab meile mulje millegi niisuguse olemasolust, mida tegelikult ei ole ja ei ole üldse kunagi olnudki... Ta ei ole päris tavaline jäljendaja. Ta ei jäljenda üksnes "paljusid asju" "rütmi, sõna ja harmoonia abil, kas siis eraldi või seotult", ta teeb selle kõrval veel midagi muud, vaadates sedasama jäljendamise tegevustki juba nagu kõrvalt, võltisdes ja tehes järele zheste, mis isegi juba on sündinud võltsimise ja järeletegemise himust. Ütleme selle kohta siis praegu, et Unt jäljendab jäljendamist." (Krull, 1993). Teisalt on Unti "eriliseks" peetud tema taotlusliku naiivse stiili pärast. Kuuekümnendatel oli see kahtlemata üks protesti väljendusi institutsionaliseeritud kirjanduse vastu, Suurte (riiklike) Kirjanike vastu. See oli märk autori iseolemisetaotlusest ning teadlik