- Sõnastuse ühine arusaamine - Adekvaatne enesehinnang - Aus vastus - Suhteline püsivus aja lõikes - Testi adekvaatsus mõõdetavatele omadustele Mida testidega uuritakse? Erinevaid psühholoogilisi omadusi: kognitiivsed võimed, huvid/hoiakud/värtused, isiksus, psühhopatoloogia. Testimise eesmärk on klassifitseerimine/diferentseerimine, tulemuslikkus ehindamine, teadusuuringud ja enesest arusaamine. Testitüübid - Tegevustestid - Kiirustest vs tulemustest - Käitumis evaatlemine - Enesearande küsimustikud - Tegevusvaldkondade/vanuse/skaala omaduste/ülesande struktuuri/testiskooride interpreteerimise aluse järgi Peamised mõõteskaalad - Nominaalskaala – objektid mis erinevad omaduse poolest nt mehed ja naised - Järjestusskaala – suurused nt eesti maakonnad elanike arvu järgi
koguneb alati sama info ja samal moel, siis on selle põhjal saadav hinnang „mehhaaniline“ ja seetõttu objektiivsem kui järele mõtlemise või vestluse põhjal tekkiv mulje. millised väärtused on andmetes “keskel” või “populaarsed”. Teine asi, mida me tõesti tahame, on andmete varieeruvuse mõõtmine: kui "laiali" on andmed. Kui kaugel keskmisest või mediaanist vaadeldavad väärtused kipuvad olema. Testitüübid: - tegevustestid (tests of maximal performance): inimene täidab mingit ülesannet (nt. valikvastustega testid; essee; mingite kujundite äratundmine arvutiekraanil; psühhomotoorika testid jne.); hinnatakse edukust ülesandes - kiirustest vs tulemustest (speed vs power test) > 50 % vs >90 % lõpetanute arvu osas – (kui teeme kiiruse testi – saame näha variatiivsust ja inimeste hinnangut, mis tekib. Aeg testimiseks tuleks võtta
annaabi.ee 
