Mikroökonoomilise majanduskäsituse arengust: · mikroökonoomiline tegevusteooria kujunes valitsevaks suunaks majandusteoorias alates 19. sajandi keskpaigast; · marginaalanalüüsi arendamine ja üldise tasakaalu matemaatiliste mudelite väljakujunemine jätkus 20. sajandi keskpaigani; · koostegevusteooria (struktuuriökonoomika ja institutsiooniökonoomika) said alguse 20. sajandi esimesel poolel ja ei ole veel lõplikult tegevusteooriaga integreerunud. 2. LOENG 13.09.2010 Mikroökonoomika- ja makroökonoomika Mikroökonoomika püütakse leida ühisesid seaduspärasusi. Ratsionaalselt käituv majandussubjekt. Ratsionaalne käitumine inimene teab, et tema ressursid on piiratud. Järgmine eeldus: eesmärkid, mida inimene soovib saavutada on võimalik saada mitmel erineval moel. Subjekt valib enda arvates parima variandi. Kes on see subjekt? See ei ole üksikinimene vaid majapidamine ehk household. See on
Kõne funktsionaalsüsteem! Kõinevõime taliktuslikalus on funktsionaalsüsteem. Meil kehas pole organeid mis tegeleks ainutlt küneloome ja -tajuga. Lapsel on vaja suhtlemist, et need hakkaksid kujunema. JA seda ka õigel ajal,et kui anatoomilsed asjad ka on siis soodaim aeg enda kuju muutmiseks ja lihast arendamiseks jne. Iinimestel on kõne funk-.süs. kõige olulisem. Ererentsed ja afarentsed (ef. Viivad ajust infot laiali; af . toovad infot ajju). Tegevusakt lõimub psühholoogilise tegevusteooriaga. Väga oluline on mäluroll, et mida ühes teises olukorras on vaja teha. Põhiliselt mälule toetume, kui räägime millesti ja teada saame. Tegevusakit operatsioonide rühmad: Aferentne süntees. Otsustus valik võimalustest (teen, ei tee; kuulan, ei kuula) Tulemuseaktseptor osatomingute järjestus. Toimignu sooritamise ja tulemsue võrdlemine prognoosiga (protsessi võrreldakse plaaniga) Otsustus lõpetada, korrata, jätkata, uuesti teisiti planeerida. KÕNE FS TUNNUS: