tulenevad käte liikumisest. Katse ja eksimus emeetodi abil avastavad nad järk-järgult, et käega haaratav langeb kokku sellega, mida näevad. Lastel on kaasasündinud instinktiivne uurida oma keskkonda: nad imevad, raputavad, taovad ja loobivad oma käeulatuses olevaid esemeid. Nii omandavad nad uusi kogemusi, mis avardavad võimalusi arukamaks ja eesmärgipärasemaks tegevuseks. Koguneb hulk kogemusi, mis talletuvad algul mälus motoorsete tegevusskeemidena, hiljem kujundlike skeemidena. Lapsel tekib esemete permanentsuse taju. Selle perioodi lõpuks on lastel kogunenud piisavalt kujutlusi ja informatsiooni, et lahendada mitmesuguseid probleeme, ilma et nad tingimata manipuleeriks esemetega, st nad hakkavad ette kujutama oma potensiaalseid toiminguid neile tuttavate objektide või nähtustega. 2) Operatsioonide-eelne periood- Seda perioodi iseloomustab uute kujutluste, lihtmõistete
sest on meile prognoosimatu ja huvi ei teki. Õppimise käivitab teadaoleva ja tundmatu vahel mõõdukas ebakõla. Intellekti kujunemise põhiastmed Piaget’ järgi. Piaget’ teooria kohaselt on kognitiivse arengu põhiastmeid neli: 1. Sensomotoorne aste: 0-2a. Vastsündinu maailmataju algab katse ja eksimuse meetodil toimimisest .Toimub järk-järguline üleminek reflektiivselt käitumiselt eesmärgipärasele tegevusele. Algne kogemus talletub laste mälus motoorsete tegevusskeemidena. Sensomotoorne reageering asendub vahetule ärritajale mõttelise ettekujutamisega ning nähtud tegevuste jäljendamisega. Sensomotoorse arengu perioodi lõpuks hakkavad lapsed ette kujutama oma potensiaalseid toiminguid ja nende tagajärgi. Kujuneb arusaamine, et asjad eksisteerivad ka siis, kui neid näha pole. 2. Operatsioonide-eelne aste: 2-7a. Operatsioonide-eelsel perioodil hakkavad lapsed aru saama, et sõna kui sümbol ja sellele vastav objekt ei pea sugugi koos olema
annaabi.ee 
