4) Täiskasvanu rikub tahtlikult tavapärast rutiini, teeb midagi valsti, et ergutada last re 8. Sõnavara arendamine (sõnatähenduse etapiviisiline omandamine 3 etappi) · Esialgu on sõna otseselt seotud objekti tegevusega ja tähistab mingit kindlat eset. · Umbes kolme kuni kolme ja poole aasta vanuses seostab laps omavahel söna ja üldistatud kujutlust esemest. See võimaldab sõna kasutada väljaspool tegevussituatsiooni, mil laps teotub juba mälukujutlustele. · Kolmandal etapil sõna esemeline vastavus jääb küll püsima, kuid juhtivaks psüühiliseks protsessiks kujuneb sõnaline mõtlemine. Sellega kaasneb objektide ja sõnade vaheliste loogiliste seoste märkamine. Seepärast suunatakse nüüd tähelepanu sõna tähendusele ja sõna kasutamisele. 9. Töövõtted sõnatähenduse rühmade moodustamiseks Arendamiseks sobivad järgmised töövõtted:
(laul/d/i), -t (haka/t/i, muutu/t/i). Kui tüvi lõpeb d või t-ga, tekib geminatsioon > flektiivne vorm, nt murťa/kse, leiťi. 21. Kõneliigikategooria. Kõneliik on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava situatsiooni jaatust või eitust. Kõneliigikategoorial on kaks liiget: 1) jaatav kõneliik e afirmatiiv; 2) eitav kõneliik e negatiiv. Afirmatiiv väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevussituatsiooni jaatust. Nt Ta tule/b homme. Kuula/ke teda hästi!Tunnust afirmatiivil pole. Negatiiv väljendab öeldisverbiga kirjeldatud tegevussituatsiooni eitust, nt Ta ei tule homme. Är/ge teda kuulake! Eitusvormid on liitvormid, milles eitust väljendab eitussõna ei või ära. ei esineb kindlas, tingivas ja kaudses kõneviisis, nt ma ei tee, ta ei tee/ks, nad ei tege/vat. Eitussõna ära kasutatakse käskivas ja möönvas kõneviisis, nt ära tee, är/ge teh/ke, är/gu teh/ku.
annaabi.ee 
