Murdmaasuusatajad Kelgutajad Tervisejooksjad Matkajad Sobivate tingimuste korral Mäesuusatajad, lumalaudurid Suur skaala – liikumisrjad linnade vahel. Otsene linnaplaneerimise küsimus, mõjutab ehitusõigust, juurdepääsud, kinnistuomanike hoonestusõigus jne Kokkuvõte: 1. teooria praktika ja arhitekti roll. Ruumiaspektid, sotsioloogia ja psühholoogia. Teooria keskendub vormi analüüsi asemel tervikkeskkonna mõtestamisele 2. Praktika õpetab tegutsema piiratud tegevusruumis 3. Arhitekti urbanisti topeltroll – senirajatud tehiskeskkonnas probleemidja uue ruumi esteetika 4. Meil ei ole mugavaid ääretingimusi, teadvustama olukorda nii nagu ta on, peame korraga tegelema mineviku kvaliteetseks muutmisega ja tajuma, kuhu tulevik viib. 5. Teooria. Ruumilise planeerimise kompetents. Kas planeerib? 6. Sotsiaalsete koosluste käitumine 7. Ühiskonna struktuur ja isnstitutsioonid – formaalsed vormingud, mille läbi
Olmedraama igapäevaelu kujutamine Ideedraama idee kujutamine, propageerimine, kritiseerimine Ajalooline draama ajaloolised sündmused on keskmes Publitsistlik draama aktuaalsete probleemide otsejooneline esitus Sündmusdraama tegelased avanevad sündmuste kaudu Miljöödraama Näidend kujutab tegevusruumis valitud elulõike mitmekülgselt ja ulatuslikult, ühte kindlat ei valita välja. · Tantsuteater o Ballett varvastants, loo jutustamine on seotud tantsu, muusika ja kostüümidega. Sai alguse 16.saj Itaalias. (N: Tsaikovski, Tubin) o Moderntants 20. saj, balletile vastu, Isadora Duncan ja Martha Graham o Kaasaegne- e nüüdis- e postmodernetants liigub tantsu ja argikäitumise piiril.
kontseptsiooni kadumist, viidates mentaalsele objektile, subjektiivsusega seotud tunnustele.“ View from nowhere“ - objektiivsuse negatiivsed ilmingud. Dialektiline objektiivsus sisaldab endas aga positiivset suhtumist subjektiivsusesse. Peamine tunnus: subjektiivsus on asendamatu objektide, asjade moodustamisel, loomisel. Eelistatakse tegemist vaatlemise asemel!!! Subjektiivsust on tarvis objektiivsuse jaoks. Heidegger – objektid saavad meile tuttavaks esmalt meie tegevusruumis maailmas, mitte läbi teoreetiliste mõtiskluste. Positivism eeldas valesti, et sotsiaalne teaduslik teadmine baseerub faktidel, mis on lihtsal seal olemas. Objektiivsuse epistemoloogilne küsimus: kuidas objektiivsus on loodud (Fabian). Postmodernismis epistemoloogiline küsimus on jälle hägustunud, ilmselt fookuse kaldumisega teadmiste tootmiselt teadmiste esitlemisele. Samas peaks enne taasesitelmist eksisteerima ka mingi olevik.