See oli väsimuse, purunenud lootuste ja üksilduse akord. Ta siirdus Rooma, astus vaimulikku seisusesse, eluasemeks valis ta kloostri. Seltskonnas liikus ta harva. Kord nädalas võttis ta vastu külalisi. Ka loomingus tõusis tähtsale kohale vaimulik temaatilka (oratooriumid "Legend pühast Elisabethist"; "Kristus" jt.). Nii kestis see 8 aastat. Siis, hingeliselt kosunud, alustas ta uut tegevusrohket elu. Talvisteks peatuspaikadeks jäi Lisztile Rooma, suvisteks aga Weimar. Taas võttis ta vastu õpilasi. "Vahel peatas Liszt oma õpilasi, istus ise, mängis ja näitas, tegi märkusi, enamuses täis teravmeelsusi ja heatahtlikkust, mis kutsus tavaliselt välja südamliku naeru, isegi sellelt, kellele märkus tehtud oli... Oma märkustes oli ta delikaatne, säästes õpilase enesearmastust..." (Borodin).
kõrval. Ballaad kui luuleteos jutustab elusündmustest nähtuna lüürilise isiksuse silmaga. Inglismaal anti nimetus ballaad rahvapärasele ja kergesti lauldavale laulule. Kangelaslaul on ka "Robin Hood". Õilis röövel ilmub tegevusväljale ka Rummu Jüri näol, kuigi viimane pole laenuline motiiv. Inglise sõna ballaad kodunes 1770. a. paiku Saksamaal ja märkis seal kolme põhiliigi vahepeale kuuluvat liiki, mis käsitleb ebatavalist, tihti tegevusrohket ja enamasti traagilist sündmust ajaloost, muistendist või müüdist. Rahvaballaadides: * on uskumuslik külg teravalt rõhutatud * sisaldab dialoogi * lühikest riimitud stroofivormi; jutustamine vaheldub meeleoludega, mida toetatakse hüüatuste ja apostroofide, refräänide ning meloodiaga. Viimane lisab tegevusele lüürilist meeleolu. Ballaad moodustab tasakaaluka segu eepilisest, lüürilisest ja dramaatilisest liigist. Kui mõni põhiliik tungib teravamalt esile, siis
annaabi.ee 
