kohta näiteid nii Eestist kui maailmast. Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. (1) ÜRO (Brundtlandi tegevusraport) on jätkusuutlikkuse sõnastanud põlvkondadevahelise võrdsuse printsiibi kaudu: "Jätkusuutlik areng on niisugune praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine, mis ei tee seda tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamise arvelt." (2) Jätkusuutlik areng Eestis Eesti säästva arengu riiklik strateegia ,,Säästev Eesti 21 " on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad
majanduskasv, sotsiaalne võrdsus. Veel öeldi raportis, et võrdsus, majanduskasv ja keskkonnakaitse on samaaegselt võimalik, mis nõuab siiski tehnoloogilisi ja sotsiaalseid muudatusi. Raportis rõhutati ka, et arengumaade rahvastel peab olema võimalus elementaarsete vajaduste rahuldamisele ning nende elukvaliteet peaks olema sama mis arenenud maades. 5)1987.a tähtsus säästva arengu ajaloos? Gro Harlem Brundtland juhtimisel tekkis komisjoni 1987. aastal ning valmis tegevusraport "Meie ühine tulevik" , mis sõnastas esmakordselt säästva arengu põhimõte. 6)1987.a sõnastatud säästva arengu põhimõte? Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 7)1992.a tähtsus säästva arengu ajaloos? Toimus ülemaailmne sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna arendamine, eesmärgid määratleti 1992. aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil, kus kiideti heaks 21
annaabi.ee 
