Projektiivtehnikatest võib abi olla just argielu implitsiitsete eelduste, raskesti verbaliseeritavate harjumuste väljatoomisel. Näiteks uurimistöös, mille teemaks oli rõivaste tähendus argikommunikatsioonis, aitas olulist infot vastajate praktikate kohta välja tuua just etteantud figuuride kasutamine, keda grupil iseloomustada paluti (mis on selle inimese nimi, kellena töötab, kes on tema sõbrad jne). Grupis osalejad stimuleerisid üksteist ning tõid selle käigus välja enda tegevuspraktikaid rõivaste ja välimuse tõlgendamisel, mis otse küsides poleks tõenäoliselt sellisel kujul välja tulnud (vt näide 1 ). Projektiivtehnikate kasutamisel tuleb uurijal teadvustada, mis on nende kaudu kogutud tulemuste tähendus uuringu probleemi lahendamisel. Oluline on, et vastajad saaksid võimaluse oma valikuid/joonistusi jms vabalt kommenteerida, selgitada. Tehnikaid ei tohi kasutada liialt palju, vältimaks olukorda, kus vastaja
vastupidi, need kahanevad. Lääne firmadeni jõudis see tõdemus 1980. aastate algusest Jaapani päritolu tootmisettevõtete sissetungi tõttu Põhja-Ameerikasse ja Lääne-Euroopasse. Jaapani firmad suutsid pakkuda nendel turgudel tööstustooteid, mille valik ja kvaliteet ületas märkimisväärselt Ameerika või Euroopa analooge, olles neist samas odavamad. Tõhususes ja uuenduslikkuses allajäämine sundis Lääne ettevõtteid Jaapani konkurentide tegevuspraktikaid uurima. Märksõnad: fookusettevõte (focused factory) ja paindlik tootmine (flexible manufacturing Paindliku tootmissüsteemi arendas 1970. aastate keskpaigaks välja Toyota (FMS, Toyota production system TPS, just-in-time production). Hiljem levis see ka muudesse Jaapani tööstusettevõtetesse ja seejärel Läände, kõigepealt autotööstuses. Tänased säästlikkuse ja nobeduse põhimõtted on TPS-i eri aspek- tide kohandused uute majanduslike ja tehnoloogiliste oludega.
annaabi.ee 
