üldse,mis omakorda viib peetusele kõne ja esemelise tegevuse arengus. Kõne arengu peetus võib aga halbade asjaolude kokkulangemisel osaks saada lapsele, kes pole rinnast üldse või on vähe sellest toitunud, mistõttu tal teatud suuõõnelihased on juba ette määratud olema logopeedi tööpõld (Kagan 1994, 44). 1.4 Koolieelne iga Koolieelikute juures äratab tähelepanu emotsionaalsuse alanemine, passiivsus kõigis tegevusliikides, aga eriti mängus, puudub võime elada kaasa teistele inimestele, nende mõtlemine on kaemuslik-toiminguline (kodus kasvaval lapsel aga kaemuslik-kujundiline), käitumine impulsiivne. Suhtlemist täiskasvanutega võib võrrelda alla aastaste kodus kasvanud lastega - lastekodulapse käitumine taotleb tugevalt täiskasvanu tähelepanu ja heatahtlikkuse saavutamist, mis tuleb esile lapse eredates emotsionaal-miimilistes väljendustes, tema
Psühholoogilise arengu olulistes näitajates jäävad lastekodukasvandikud kodulastest siiski tunduvalt maha, omandades näites kõne märgatavalt aeglasemalt. Mahajäämusverbaalse funktisooni arengus annab end hiljem tunda ka mõtlemise varajases arenguetapis, lapse kontaktides teiste inimestega, seega kõigis psüühilistes sfäärides. Koolieelikute puhul sageli ilmnev emotsionaalne langus kutsub paratamatult esile passiivsuse erinevates tegevusliikides, võimetuse elada kaasa ümbritsevate inimeste rõõmudele ja muredele. Nooremas koolieas eristab neid aga peres kasvavatest lastest intellektuaalse sfääri ebaharmoonilisus,käitumise vabade vormide arenematus, kõrgenenud konfliktivalmidus ning agressiivsus. Kuna lastekodus kasvavate laste arengu spetsiifilised jooned ja isikuomadused ning kvaliteet, mis ilmnevad varases lapsepõlves, ei kao, vaid säilivad kogu arengu protsessi vältel, tugevnedes aastatega ja avaldudes ühes
annaabi.ee 
