teedel. Neis toimub ümberlülitus (sünaps) KNS-ist tulevatelt närvikiududelt elundisse kulgevale närvikiule. 16. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus - e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem, mis innerveerib põhiliselt siseelundeid. Jaotus: sümpaatiline; parasümpaatiline. 17. Mis on refleks? Vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele. Dominant - ajutiselt valitsev tegevuskolle, mis määrab ära vastusreaktstiooni iseloomu. Dominantseid koldeid iseloomustab närvikeskuste süsteemi erutus, mis painevad eri korrustel ja töötavd kooskõlastatult, olles omandanud ühise rütmi. 18. Kuidas jagunevad kõik refleksid? Tingimatud e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega). Tingitud e
tugevdamine - Samaaegne induktsioon – erinevates KNS osades - Järgnev induktsioon – samades neuronites • Lihaste –antagonistide kaasuv innervatsioon • Ahelrefleks e. Rütmiline refleks - järgneva refleksi kutsub esile eelmine, tingitud refleks • Ühise lõpptee printsiip – erinevatelt retseptoritelt tulenev info koondub ühte närvikeskusesse ja teostab mingi ühise tegevuse Dominant • Ajutiselt valitsev tegevuskolle, mis määrab ära vastusreaktstiooni iseloomu • Dominantseid koldeid iseloomustab närvikeskuste süsteemi erutus, mis painevad eri korrustel ja töötavd kooskõlastatult, olle omandanud ühise rütmi --- 27.Nimeta seljaaju funktsioonid. 1) Juhtefunktsioon – seljaaju on vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele närvikeskustele. Informatsioon naha-, liigutusaparaadi-, veresoonte-, seedetrakti-, eritus- ja suguelundite interoretseptoritelt.
annaabi.ee 
