( töö- ja haridusturu horisontaalne ja vertikaalne sooline segregatsioon, aegunud stereo- tüüpide kaotamine kooliõpikutest, naistevastase vägivallaga võitlemine jms.). Põhirõhk on aga ikkagi teadlikkuse tõstmisel ja koolitamisel. Suurematest projektidest on käivitumas järgmised: 1. Naiste toetamine majandusotsuste tegemisel. 2. Massimeedia roll võimusuhete kujundamisel. 3. Riigiametnike koolitamine soolise aspekti integreerimiseks tegevuskavadesse. 4. Soolise mõju hindamise metoodika väljatöötamine. Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma
1. Eesmärkide kindlaksmääramine. Peamiseks taotluseks on kindlaks määrata: milleks kontrollitakse; mida kontrolliga tahetakse saavutada; mille nimel lastakse kogu järgnev toimingute ahel käiku. Kontrollimise põhjused tuleb eristada kontrollimise eesmärkidest. Kontrollimise põhjuseks võib olla: rahulolematus saavutatuga; teatud puuduste ja vigade kordumine. Ka võib olla kontrollimise eesmärgiks: viia tegevuskavadesse täpsustusi ja täiendusi; kujundada ümber kogu teenindusvõrk; teha inimeste ja varade paigutuses muudatusi jne. 2. Toimimisaluste kindlaksmääramine. Kontrollimise menetlused ja võtted. Saadava teabe ja andmete analüüsimise ja hindamise viisid. Kontrollimise korraldatus. Keskseks on kontrollimisaluste, s.o näitajate, normide, tunnuste ja tegurite kindlaksmääramine, mis olukorra hindamisel ja tulemuste mõõtmisel aitavad
annaabi.ee 
