sakslaste vastu 1941. aastal. (http://en.wikipedia.org/wiki/Main_Page, 3.16.2010) Elavjõu vastased miinid PMD-6, PMD-7 ja PMD-7ts on tehtud puidust. Need miinid on konstruktsioonilt samad, erinevad ainult detailide ja suuruse poolest. PMD-6 on suurem miin, aga PMD-7ts on sama suur kui PMD-7. Miinide korpused on tehtud ainsast puidutükist. Nendel miinidel oli MUV sütik. 2.4 Püssigranaadid Püssigranaat (Lisa 18-20) on granaat, mis tulistatakse välja püssist, et saavutada suuremat tegevuskaugust, kui viskamisel Saksa püssigranaat GewehrSprenggranate (Lisa 20) on 30 mm diameetriga nagu on ka Schiessbechere. Granaadil on terasest sütik ja korpus. See kasutab AZ5071 PD sütikut, millel on sisemine tagasilöögi ohutus. Gewehrsprenggranate konstruktsioon oli õnnestunud, kuna 13 seda granaati sai kasutada nii tanki kui ka elavjõu vastu. Suur plahvatuslik jõud oli
r 0 Fi min N min Nmin väärtuseks võetakse harilikult 14- 15 Sondeerivate impulsside kordumissagedus valitakse nii, et üheselt määrata kaugus objektini ringvaatluse režiimis. Väikestel kauguseskaaladel on kordumissagedus kuni 3200 impulssi/sek, suurtel 400 impulssi/sek Saatja impulssvõimsus Saatja impulssvõimsuseks nimetatakse keskmist võimsust impulsi pikkuse vältel. See on tähtsaim raadiolokaatori tegevuskaugust määrav parameeter. Tänapäeva raadiolokaatorite impulssvõimsus ei ületa 30 kW, väikestel laevadel aga ainult 1...2 kW. Seisev- ja jooksevlaine tegur Raadiolokaatori tähtsamateks parameetriteks, mida ekspluatatsioonis tuleks kontrollida, on saatja impulssvõimsus, vastuvõtja tundlikkus, jooksev- ja seisevlaine tegur lainejuhis. Keskmine võimsus on arvutatav, kui impulssvõimsus ja saatja parameetrid on teada. Mõõtmisi tehakse
annaabi.ee 
