ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Nakatuda võib risksaastumise teel, vaheperemehe kaudu, õhu kaudu ning kontaktülekande kaudu. Terviseriski vähendamiseks tuleb kasutada ohutusmärki, töötajate arvu vähendada, vältida bioloogiliste ohutegurite pääsu töökeskkonda, koguda kokku nakkusohtlikud jäätmed ja hoida neid spetsiaalsetes konteinerites, vaktsineerida, määrata kindlaks tegevuskaba bioloogilistest ohuteguritest tuleneva õnnetusohu puhuks ja rakendada ühiskaitsmemeetmeid või isikukaitsevahendid. Füsioloogilised ohutegurid Füsioloogilisteks ohuteguriteks on füsioloogilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, üleväsimust põhjustavad sundasendid ja tööliigutused ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Vajalik on läbi viia juhendamine ja väljaõpe ergonoomiliste töövõtete kasutamises, vajadusel ja
ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Nakatuda võib risksaastumise teel, vaheperemehe kaudu, õhu kaudu ning kontaktülekande kaudu. Terviseriski vähendamiseks tuleb kasutada ohutusmärki, töötajate arvu vähendada, vältida bioloogiliste ohutegurite pääsu töökeskkonda, koguda kokku nakkusohtlikud jäätmed ja hoida neid spetsiaalsetes konteinerites, vaktsineerida, määrata kindlaks tegevuskaba bioloogilistest ohuteguritest tuleneva õnnetusohu puhuks ja rakendada ühiskaitsmemeetmeid või isikukaitsevahendid. Füsioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid võivad põhjustada ülekoormushaigusi, mis võivad väljenduda järgmiste tervisekahjustustena: pidev peavalu, mis on põhjustatud kaelalihaste pingest; kaela-, õla-, seljalihaste valud; käte ja jalgade tuimustunne ja suremistunne, “sipelgate jooksmine”