20 Tegevusetus on seega passivseksjäämine, mitteaktiivne teovorm. Tegevuse ja tegevusetuse piiritlemiseks kasutatakse isikukausaalsuse kriteeriumi, mille kohaselt tuleb kaalutava teo ja sellele järgneva tgajärgje saabumise ajaks isik mõtteliselt eemaldada. 7.2. Ehtsad ja mitteehtsad tegevusetusdeliktid Eristatakse ehtsaid ja mitteehtsaid tegevusetusdelikte, olenevalt sellest, kas karistatav tegu kui selline on eriosa koosseisus tegevusetusena kirjeldatud või mitte. Ehtsate tegevusetusdeliktide puhul on tegevusetus kui selline koosseisus karistava teona kirjeldatud. Ehtne tegevusetusdelikt on enamasti formaalne ehk teodelikt, kuid võib olla ka materiaalne ehk tagajärjedelikt. Ehtsate tegevusetusdeliktide puhul tuleneb isiku kohustus tegutseda koossseisupärast olukorrast. Igaüks, kes vastavalt KarS-ile on olukorras, mis näeb ette
kohustus tagada, et tagajärg ei saabuks. Sellest järeldub, et tegevusetusdelikti koosseisu ei realiseeri sugugi mitte igaüks, kes võiks koosseisupärase tagajärje ära hoida, kuid ei tee seda. Ta vastutab tagajärje saabumise eest ainult siis, kui tal oli eriline kohustus, mida nimetatakse garandikohustuseks. Garandikohustust reguleerivaid õigusnorme ei ole. See seab tõsise kahtluse alla mitteehtsaid tegevusetusdelikte reguleerivate kriminaalõigusnormide kooskõla määratletuse printsiibiga (GG § 103 lg 2). Kohtupraktikas ja kirjanduses on aga suures ülekaalus seisukoht, et vastuolu põhiseadusega ei ole. Garandikohustused püütakse tuletada kriminaalseaduseväliselt, iseseisvate (seadusest eraldiseisvate) arutlustega. Seejuures on arvukate küsimuste üle tekkinud vaidlused, mille ratsionaalne lahendamine on seadusliku aluse puudumise tõttu vaevalt võimalik.
annaabi.ee 
