sümbolistidest, muutudes isiklikumaks ja hakates kasutama luuletustes kõnekeelt. Viimane tähtsam teos oli “Luuletusi proosas”. Baudelaire oma teoses „Üksindus“ („La Solitude“) väga teravalt, aga ka selgelt väljendab oma arvamust üksinduse kohta. Tema eitab seda väljendust, et „nilbuse vaim imelikul kombel lööb lõkkele üksinduses“ Baudelaire (2006: lk nr 52). Kuid samal ajal väitab ta, et üksindus on kardetav ainult tegevusetule, lodevale vaimule, keda ta asustab oma kirgede ja kimääridega. Baudelaire tsiteerib Jean de La Bruyère’i : „On suur õnnetus, mitte võida ükski olla...“ Baudelaire (2006: lk nr 53). Sellega autor tahab väljendada oma arusaamatus nendele, kes loobuvad üksindusest, loobuvad iseendast jälgimas teiste arvamust, loobuvad vabadusest ennese väljendamiseks. Henry-René-Albert-Guy de Maupassant (5. august 1850 – 7. juuli 1893) oli prantsuse novellikirjanik
preetorile, kelle valimine pidi toimuma lähipäevil. Ka Julius Caesari sõbrad õhutasid teda esitama oma kandidatuuri, kuid ta keeldus sellest. Crassus valiti ühel häälel Sitsiilia preetoriks. Talle anti õigus kogudavajalik arv mehi ja nii sai ta oma käsutuse alla kaheksakümmend tuhat meest. Järgmisel päeval avaldas Crassus üleskutse, millega kutsus ka kodanikke haarama relvi sõjaks Spartacuse vastu. Pea terve kuu seisid mõlemad osapooled tegevusetule, mõeldes välja erinevaid lõkse vaenlastele. Kui Spartacuse arvates oli saabunud paras aeg, andis ta ühel tormisel ööl oma leegionidele käsu täielikus vaikuses laagrist väljuda. Elanikud pidid teadma, etgladiaatorite sõjavägi asub ikka alles Arretiumis, millest Spartacuse arvates pidi teatama Crassusele. Kolm päeva pärast gladiaatorite lahkumist otsustas Crassus, nähes, et vaenlane ei lahku pesast, asuda rünnakule, lastes käiku kõik abinõud, et see jääks viimaseks võitluseks
annaabi.ee 
