Kirjeldab ainult tegu, tagajärje saabumine ei ole koosseisus ette nähtud. Tagajärjedelikt ehk materiaalne delikt – koosseisu kuulub koosseisupärane tagajärg, mis tuleb tuvastada ja süüdlasele omistada. Kahjustusdelikt ja ohudelikt – kahjustusdelikt seisneb reaalse kahju tekitamises. Ohudelikt seisneb isiku ohtu jätmises, tuleb kohaldamisele siis, kui kahjustusdelikt ei kuulu kohaldamisele. Tegevus ja tegevusetus – enamus süüteokoosseise on tegevusdeliktid – süütegu seisneb tegevuses ehk aktiivses käitumises. Deskritptiivsed ja normatiivsed koosseisud (tunnused) – deskr ehk kirjeldav (reaalses maailmas olemasolevad nähtused); normatiivne õiguslikus kontekstis ainult. Viiteline on koosseis, kus osundatakse sama või mõne teise seaduse sättele või seadusele tervikuna. Siseviiteline – sama seaduse säte; välisviiteline ehk blanketne – mõnele teisele seadusele.
Delikti liigid: 1. Tegevusdelikt: on kohustuva normi mittetäitmine. 2. Tegevusetusdelikt: on nõutav, et temalt oodatav tegevus oli talle pandud õigusliku kohustusena (mitte me eeldame, et ta käib sel viisil). Kui oli õiguslikult kohustatud, tuleb hinnata, kas oli tal võimalik seda kohustust täita või mitte (lähtudes teomodaliteedist jne). Oli võimalik toime pandud, aga ta ei teinud seda, siis 1. Ehtsad tegevusdeliktid: tegevus kui selline on kirjeldatud selles koosseisus. Nt. abita jätmine. 2. Mitteehtsad tegevusdeliktid: süüteokoosseis ei kirjelda tegevusetust, vaid tegu kui sellist, kui isikul on võimalus tagajärge ära hoida ja ta on selleks kohustatud. Tegu teab olme niisugune, mille ärahoidmiseks on isik kohustatu. Ka tegemist peab olema materiaalse ehk tagajärjedeliktida. Delikti liigid: 1. Kahjustusdelikt: 2
delikte saavad toime panna kõik inimesed. Enamasti kui räägitakse tegevusetusest siis räägitakse mitteehtsast tegevusdeliktis, need on tegelikult kõik KarSis olevad süüteokoosseisud, mis on toime pandud tegevusetuse vormis. Need koosseisud on kirja pandud tegevusena ja üldjuhul see ka nii toimub, aga neid võib toime panna ka tegevusetusega. Selliseid tegusid, mis on kirjeldatud tegevusetusega on mitteehtsad tegevusdeliktid. Erinevalt ehtsatest deliktidest, saavad mitteehtsaid toime panna vaid isikud, kellel on tegutsemiskohustus ehk grandikohustus. Üldjuhul peaks tegevusetusedelikti võimalik panna kõigil juhul, kuid on terve rida kuritegusid, mida olemuslikult ei saa muud moodi toime panna kui tegevusetus nt vargus, röövimine, sest see eeldab mingit aktiivset tegevust. Põhimõttelised on teatud formaalsed kuriteod, mida saab toime panna tegevusetusena
annaabi.ee 
