avansiesildistega, aruandekohustuslike isikute kuluaruannetega (xxxxxxxxxxxxe Selveris on selleks kaupluse juhataja) ning põgusalt ka tööajaarvestustabeliga. 3.1.4 Aruandlus Kontserni aruandluse peamine eesmärk on tagada kontserni äritegevuse analüüsimiseks ja juhtimiseks vajalik teave. Üksikute aruandeüksuste eriomaste vajadustega tuleks tegeleda kohalikus süsteemis. Kontserni aruandlus koosneb kahest peamisest teabevoost finants- ja tegevusaruannetest. Alljärgnevalt on toodud aruandluse ajakava, milles esitatud tähtajad viitavad kuupäevadele, mil asjaomased aruanded peavad olema kontserni juhtkonnale ja juhatusele laekunud. 1. Kuuaruanne: - finantsaruanne järgmise kuu 10. tööpäev - tegevusaruanne järgmise kuu 10. tööpäev 2. Kvartaliaruanne: - finantsaruanne järgmise kuu 10. tööpäev
aasta oli esmakordselt ettevõtte kasumis. Bilansipäevajärgsed sündmused olid ära toodud ainult 2010. aastal, kus kajastati, et Eesti kroon asendus euroga. Põhivara arvelevõtmise alampiir muutus 2014 aastal 3000 euro peale, mis oli eelnevalt 1278 eurot. Hoonete ja ehitiste kasulik eluiga muutus 33 aastast 30 peale ja masinad ja seadmed 20 pealt 5-25 peale. Aruandes selgus, et ettevõttel on tütarettevõte, mida kodulehel ei ole kajastatud. Tegevusaruannetest ei selgunud millist rahavoogude meetodit kasutatakse. 2014 ja 2015 võrreldes, 2014 aasta aruandes nõuded ostjate vastu 156 974 ja ostjatelt laekumata arved 167 994, aga 2015 aruandes eelneva aasta kohta on summad 136 542 ja 147 562. 2015 aasta kasum jäi meile samuti teadmatuks, kuna ettevõtte oli seda kajastanud kui muud äritulud ning jätnud lisades selgitamata mis antud ettevõttes muude äritulude alla võiks minna. 4