11.sept Eestimaa laul ,'Ükskord me võidame niikuinii!'' 16. nov suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine. Moskvas valuline ja eitav 1989 23. Aug. võeti vastu keeleseadus( eesti keel riigikeeleks) 23. Aug. Eesti, Läti, Leedu rahvarinded org. Balti keti 24. veebr. Eesti lipp Pika Hermanni tippu Eesti NSV lipu asemele 1990 märts Eesti kongress (esimees T. Kelam) Kongressi tegevorgan 78-liikkmeline Eesti Komitee märts - ENSV ÜN valimised (presiidiumi esimeheks A. Rüütel, valitsusjuht E. Savisaar) 30. märts üleminekuperioodi väljakuulutamine 15. mai IL ,'Toompead rünnatakse! ,'- tõsine meeleavaldus 1991 jaan. Moskva demonstratsioonid Riias ja Vilniuses Märts iseseisvusreferendum 19-21 aug. riigipöördekatse Moskvas (M. Gorbatsov, B. Jeltsin) 20 aug. otsus Eesti riiklikust iseseisvusest (Ü. Nugis)
Moskvas valitsevat segadust ära kasutades iseseisvusid Balti riigid. 7. E. Savisaar – Rahvarinde liider, hiljem valitsusjuht. A. Rüütel – Ülemnõukogu esimees (1990) Vaino Väljas – esialgu saadeti Ameerikasse välislähetusse, hiljem kutsuti erakorraliselt EKP juhiks tagasi (1988). Karl Vaino – esialgu ENSV esimene sekretär, 1988 vabastati rahvarahutuste (laulev revolutsioon) tõttu V. Väljase vastu. Tunne Kelam – Eesti Komitee esimees (Eesti Kongressi tegevorgan, 78- liikmeline) Lennart Meri – (1990) välisminister, 5.okt 1992 (-2001) EV esimene president.
juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. "40 kiri" - 40 tuntud vaimuinimest juhtisid tähelepanu negatiivsetele tendentsidele (keeleküsimus, süvenev migratsioon) Balti apell - Balti dissidentide ühispöördumine Lääne valitsustele ja ÜROle. Balti kett - katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse andmaks õiguslikku hinnangut MRP-le (660 km, 2 milj osavõtjaga) dissidendid - teisitimõtlejad Eesti Komitee Eesti kongressi 78-liikmeline tegevorgan, mille esimeheks sai Kelam. Eesti Kongress Eesti esindusorgan Eesti Rahvusnõukogu (ERN) Poliitiliste erakondade koostööorgan, mille toetajad moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel. EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, muinsuskaitseklubisid ühendav selts, 1. demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1. Eesti poliitiline erakond, mille juhiks oli teisitimõtleja L. Parek.
Olid ettemääratud kohad vastavalt rajoonidele. Rahvarinde poolt organiseeriti ka ühistransport. Kett läbis Eestit keskelt. Tulemus mingis mõttes oli, sest pärast keeti, sügisel NSVl rahvasaadikute kongress tunnistas MRP sadaprotokolli õigustühiseks. See ei kehti, mis seal oli. 1990. Toimusid kahed valimised. 24. veebruar valiti Eesti kongress. See pidi olema Eesti kodanike esindusorgan, see Eesti kongress tuli kokku märtsis, toimus esimene istung. Seal valiti ka Eesti kongressi tegevorgan, milleks sai Eesti komitee (juhiks Tunne Kelam). Eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine juriidilise järjepidevuse eesmärgil. Taheti taastada see, mis oli eksisteerinud. Märtsis toimusid ülemnõukogu valimised. Tegemist oli valimistega, sest esindatud oli mitu kandidaati. Ülenõukogu valimised võitis Rahvarinne. Ülenõukogu presiidiumi esimeheks ehk riigi peaks valiti Arnold Rüütel ja ülemnõukogu pani ette ka valitsuse, mille juhiks Edgar Savisaar. See ülenõukogu olu 105 liikmeline
linnapea Andrejs Krastkalnsi. (1917) - 15.nov 1917 kuulutas eestimaa ajutine Maanõukogu ennast kõrgemaks võimuks Eestimaal. - Radikaalne marksistlik partei Vladimir Lenin, enamlased. Võimuhaare Petrogradis 26.oktoober 1917. - Läti Talurahva Liit- Karlis Ulmanis - Enamlaste loosund ,,Rahu, maad ja leiba" - Verine kodusõda Venemaal - Eesti Päästekomitee (eesti maanõukogu tegevorgan), eesotsas Konstantin Pätsiga. - 18-22. sept 1917 kohtuti Vilniuses, ja valiti 20-liikmeline Leedu Nõukogu, mida juhtis Antanas Smetona. Tegid koostööd Saksamaaga. 11.dets 1917-> Leedu riik tihedalt seotud Saksamaaga. - 11.nov määras ametisse esimese valitsuse, mida juhtis Augustinas Voldemaras. Läti Rahvusnõukogu, loodi 17.nov 1918 esimees Cakste, ajutise valitsuse moodustamine Ulmanise ülesanne. Vabadussõjad
annaabi.ee 
