Tal on samad õigused, mis kohtunikul. Ta võtab osa õiguse mõistmisest, kuid ta ei käi iga päev tööl nii nagu kohtunik. Ta käib tööl vaid siis kui tal on kohustus osa võtta istungist. Et saada rahvakohtunikuks, selleks peab olema 25 70a vana, EV kodanik, eesti keele oakus, teovõimeline ning peab olema elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta. Rahvakohtunikuks ei võeta süüdimõistetut või kelle suhtes on parajasti menetlus käimas, pankrotivõlgnik, tegevjuristid ning isikud, kes töötavad juriidilises valdkonnas (politseinikud jne). Rahvakohtunik nimetatakse ametisse 4 aastaks ning saab tagasi nimetada veel 1 ametiajaks. Saavad nad ka töötasu 38.- tunnis. Halduskohtutes arutatakse haldusasju (teiseks pooleks on riik v kohalik omavalitsus). Neid on Eestis 2. Kohtu tööpiirkonnad on jaotatud kaheks.. Tallinn haldab saari ning Pärnut, Tartu haldab ka Virumaad. Halduskohut juhib halduskohtu esimeest. Samad tingimused, mis maakohtu esimehel.
Ühiskondlik õigus on tekkinud automaatselt nende ühenduste eksisteerimise käigu ja nende eesmärgiks on korraldada erineva keerukusega inimkoosluste elu ja tegevust. 2. Juristide õigus see ei teki iseseisvalt, vaid see on seadusandjate poolt loodud õigus, mis on suunatud tegevjuristidele, konkreetselt aga õigusmõistjatele e kohtunikele. Need normid, mis on loodud kohtunike, seaduse rakendajate jaoks, need on need normid, mille raames tegevjuristid saavad tegutseda. Nende normide eripäraks on see, et need ei ole tekkinud spontaanselt, vaid on seadusandja teadliku tegevuse tulemuseks. Juristide norme nimetatakse ka otsustamisnormideks 3. Riiklik õigus loojaks riik, kirja pandud seadusandja poolt, kannab formaalset iseloomu, selle tagab riigiorganite sanktsioneeriv tegevus. Riiklik õigus ei saa eksisteerida ilma riigita. Selle õigus all mõistab Ehrlich seda õigust, mis tuleneb riigist
annaabi.ee 
