Õigusnormide ülesanded: 1. suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist 2. aitab kaaluda, milline on juriidiliselt korrektne käitumine 3. stabiliseerivad ühiskonnas suhteid 4. soodustavad inimeste sotsialiseerumist 5. tagavad füüsilise ja sotsiaalse kaitse ehk neil on turvafunktsioon 6. on otsuste tegemise aluseks ja nende legitiimsuse põhjenduseks – otsustamisfunktsioon 3. Õigusnormi mõiste ja struktuur Õigusnormi mõte on kutsuda esile õiguslikke tagajärgi. Nende tegelikustamine aitab elu reaalselt korrastada. Normide struktuurid on inimeste poolt koostatud. Õigusnorm koosneb abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis (T) on eluline (sed) asjaolu (d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Õiguslik tagajärg (R) – lubamine (õigustus), käsk või keeld. Kui T, siis R. Elulised asjaolud on juriidilised faktid. 1. keeruline struktuur – Kui on T-1 ja T-2 ja T-n, peab olema R 2
Pietismi loojaks peetakse Philipp Spenerit, kelle teos Pia Desideria on üks pietismi alustekste. Seal on esitatud pietismi alusprintsiibid. Raamatu esimeses kahes osas kritiseeris Spener katoliku kirikut, kuid ütleb, et lootus pole veel kadunud, kui jälgitakse programmi, mille ta esitab raamatu kolmandas osas. Ta esitab kuus punkti, kuidas kristlased võivad juba siinpoolses elus parema eluni jõuda: 1) Terve Piibli lugemine ja selle üle arutlemine palvetundides; 2) Üldise preesterluse tegelikustamine ehk kõik võivad lugeda pühakirja ja preestriks olla; 3) Kristlik usk puudutab eelkõige praktikat ja vähem teooriat; 4) Konfessionaalseid tülisid tuleb piirata; 5) Vähem õpitud teadmisi ja rohkem elatud usku ülikoolides õpetatav teoloogia peab olema praktilise suunitlusega; 6) Jutlused peavad propageerima usku ja selle viljasid, aga mitte preestri õpetatust ja edevust. Teine pietismi silmapaistev esindaja on August Hermann Francke, tema suunda on nimetatud Halle pietismiks
annaabi.ee 
