Ka filosoofia saab alguse inimese aistingutest ning kehast. Kui inimesed loobuksid kristlusest, siis ei tähendaks see seda, et loobutaks ideaalidest, vaid tuleks humanism (usk inimesesse), mis pööraks tähelepanu lisaks hingele ka vajadustele, tuleb armastus. A.Comte positivist. Comte jaoks tähendab positivism metafüüsika eitamist ja sellest loobumist. ,,Lähtuma peaks ainult tegelikest e positiivsetest tõsiasjadest." Kõik muu võib kõrvale heita. Meile on antud positiivsena/tegelikuna ilming. See, millega teadus ja filosoofia saab tegeleda on ainult ilming. Me ei pea uurima midagi, mis on mingi asi iseeneses. Jumal, vaim kõik on tühi. Mida maailmast teada saame, antakse meile ilmingutena, need saame vastu võtta ja meie mõistus korrastab seda pidevalt. Kogu teadus peab tuginema positiivsele kogemusele, milleks on vaatlus ja katse. Läbi nende võime hakata aru saama seaduspärasustest ning loome põhjus-tagajärg seose, aga me ei saa teada, mis on miski tegelikult
endale öösiti unenägudes valetada ilma, et tema moraalitunne seda eales takistada püüaks." Füüsiline haigetsaamine on ravitav plaastri ja paari valuvaigistajaga, kuid paranemine pole sootuks nii lihtne kui tegemist on sügava haavaga hinges, olgu vale siis tekkinud unes või ilmsi. Kõige teravama valujälje jätavad kahtlemata kalli inimese valelikud sõnad. ,,Valetaja kasutab kehtivaid tähistusi, sõnu selleks, et panna paistma mittetegelikku tegelikuna. Inimesed ei pelga seejuures mitte niivõrd pettasaamist kui just pettuse läbi kahjustamist: nad ei vihka, isegi mitte sellel astmel, põhiliselt mitte petmist, vaid teatud pettuse tüüpide halbu ja vaenulikke tagajärgi." Hirm haiget saada muudabki inimesed vale suhtes ettevaatlikuks ja tõde muutub üha olulisemaks ja otsitumaks. Kuid nagu ikka, rahulolematule inimhingele pole ka tõde alati sobivaimaks variandiks, kuna võib tekitada valusat kahju, justnagu valegi.
annaabi.ee 
