tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasuguse välisärrituse vaimne kajastamine on alati vahendatud konkreetse inimese ärrituse vastuvõtja- antud hetke seisunditest ja omadustest. Vaatamata subjektiivsusele on psüühiline tegelikkuspeegeldus valdavalt õige(adekvaatne) ja ennetav. Ennetav iseloom on kogemuste talletamise tulemus. Psüühika on determineeritud nii ühiskondlik-ajalooliselt kui ka bioloogiliselt.
tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasuguse välisärrituse vaimne kajastamine on alati vahendatud konkreetse inimese –ärrituse vastuvõtja- antud hetke seisunditest ja omadustest. Vaatamata subjektiivsusele on psüühiline tegelikkuspeegeldus valdavalt õige(adekvaatne) ja ennetav. Ennetav iseloom on kogemuste talletamise tulemus. Psüühika on determineeritud nii ühiskondlik-ajalooliselt kui ka bioloogiliselt.
annaabi.ee 
