mingi objekti suhtes. Imago loojad ei ole mitte spin doktorid, vaid imago loovad inimesed ise oma kujutluses. (Aunepast 2009) Imago tekke protsess on interaktiivne. Oluline on ka imago objekti (persooni, organisatsiooni) kommunikatsioon ja käitumine. Suhtekorraldaja peab lähtuma organisatsiooni tegelikkusest, mõistma avalikkuse ootusi, võrdlema, kas organisatsioon vastab avalikkuse ootustele ja muutma organisatsiooni käitumist, mitte sõnumit. Sõnum ilma tegelikkuseta on pettus ja võltsimago loomine. (Aunepast 2009) Imago teket saab inimene mõjutada. Inimesed saadavad sõnumeid koguaeg, kas teadlikult või mitte. Teised isikud saavad meie silmavaatest, kella margist või 11 keelekasutusest sõnumi. Seega on võimalik käitumisega otseselt mõjutada muljet, mis teistele meist jääb. (Stiil 2001) Imago tekib vastavalt sellele kuidas inimene käitub, riides käib, räägib ja milline on tema taust
režiim teha ei suuda Kaalutlev infotöötlus on enamasti tahet ja pingutust nõudev, teadvustatud, kontrollitud, aeglane ja järjestikuline (kuigi mitte alati kõike seda korraga) Kaalutleva infotöötluse tuumaks võib pidada hüpoteetilist mõtlemist ehk võimet kasutada reaalsusest sõltumatuid representatsioone Hüpoteetilisus on inimpsüühika võime eristada mentaalset representatsiooni tegelikkusest ning konstrueerida tegelikkuseta representatsioone Hüpoteetiline mõtlemine suudab toime tulla uudsetes olukordades lahenduskäikude simuleerimise abil Hüpoteetilisus on võimalik tänu töömälule, mis suudab säilitada reaalsusest sõltumatuid representatsioone. Kaks režiimi rakendavad psüühika keskseid elemente Vaistlikus režiimis töödeldakse enamasti implitsiitsetes mäludes talletatud assotsiatsioone töömäluväliselt Kaalutlevas
annaabi.ee 
