taga ning plaanis mõneks ajaks Anetti ja Fredi juurde kolida. Fred oli sokeeritud, kuid armu kolmnurka lisandus ka neljas osa pool Anna ( naabri tüdruk ), kes oli olnud armunud juba aastaid Fredi. Kõigest sellest tekkib suur tüli, mille käigus Fred mitu korda lubab, et lahutab Anettist. Kuid näidend lõppeb siiski rõõmsalt, Manfred hakkab käima Annaga ja Anetti ning Fredi abueluga on kõik hästi, sest tegelikkues oli tegu vaid ühe põneva seigaga , et oma elu huvitavamaks teha. Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu oli ühe mõnusa ja kaasaegse lavastusega, mida oli hea ja lihtne jäglida ning mille jooksul sai palju naerda. Soovitan soojalt kõigil, kellel võimalus on seda vaatama minna , isegi kui ei ole tegu teatri inimesega, sest see ei ole igav ja kuiv näidend.
Too välja vähemalt üks filosoofiline probleem, millele lihtsad dialoogid ja kirjeldused vihjavad. Kirjata, kuidas sina probleemist aru saad? Hemingway teose sündmustik ja tegelaskujud on lihtsad ja kergesti mõistetavad. Ometi peitub teoses väga sügavaid ja mõtlemistnõudvaid probleeme. Hemingway on kujutanud lihtsaid inimlikke probleeme, taustaks sõja julmus ning halastamatus. Arvan, et üks sellistest pealtnäha lihtsatest, kuid tegelikkues palju sügavamatest probleemides on peategelase Robert Jordani sisemine võitlus. Ta on saadetud missioonile, mis võib lõppeda suure tõenäosusega tema surmaga. Ometi kohtab ta oma suurt armastust Mariat. Tema peas keerlevad mõtted sõdurielu lõpetamisest ja Mariaga elama asumisest, kuid lõpuks otsustab ta siiski ennasthävitava missiooni kasuks. Kuni lõpuni ei kustu temas täielikult lootus eluga pääseda kuid kaine mõistusega mõeldes teab ta, et need sansid on imetillukesed