08.1960. Albert Bernard Bongo sai Gaboni esimeseks presidendiks 1967. Ta muutis aastal 1973 oma nime Omariks ja pöördus Islami usku. Streigid ja tänavarahutused juhtisid ülemineku põhiseadusesse mais 1990, legeliseerides poliitilised parteid ja vabad valimised. Esimene mitmepoolne valimine toimus 1993. aasta detsembris. Bongo poolt hääletas 51% valijatest, samal ajal kui opositsiooni kandidaadid väidetavalt tegeleseid pettusega ja proovisid luua rivaalitsevat valitsust. 1998. aasta detsembris valiti Bongo, kes oli selleks ajaks valitsenud riiki 31 aastat, järgmiseks seitsmeks aastaks. Hoolimata oma mainest seoses korrupatsiooni ja autoritaarsusega, oli Bongol tugev rahvuslik toetus. 2003. aasta juulis muutus riigi põhiseadus ja Bongo taasvaliti määramatuks ajaks riigipeaks. Samal ajal muutis Bongo taas oma nime: El Hadj Omar Bongo Ondimbaks. 2005.
,,Klient pidi alati valmis olema täitma patrooni soove" (Palamets 1976; lk 198). Rikast ja mõjukat roomlast pidid avalikkuse ees alati saatma kliendid. Osavamad kliendid hankisid endal emitu patrooni, kuid see tähendas ka sedavõrra suuremat sebimist, et pääseda isanda tähelepanu kekmesse: nt pidid kliendid meelitama majaorja, et saada isanda lauda istekohta. SÕJAVÄELASED Vabariigiaegne sõjavägi koosnes kodanikest (vanuses 17-60) ja liitlastest, kes rahuajal tegeleseid oma kodudes igapäevatööga. Sõtta minnes pidi igaüks ise kaasa võtma oma relvad ja toidumoona vastavalt varustusele (mille hankimine toimus vastaval jõukusele) jagati mehed kergeks ning raskeks jalaväeks ja ratsaväeks. Põhilise osa moodustasid talupojad, kes sõdisid eriti vapralt, kuna võitlesid oma maalapi nimel (Palamets 1976). Kaks sajandit e Kr (kui talupojad massiliselt laostusid) mindi üle palgaarmeele.
annaabi.ee 
