hiljem rajati ka koole.Muidugi sõltus lapse kasvatamine perekondlikust seisuset nind rikkusest, kuid üldiselt oli sel praktiline ja poistel sõjaline suunitlus. Vaimsele haridusele pöörati tähelepanu eeskätt Kreeka eeskulule. Paljud saatsid enda poegi ja tütreid kooli kirjakeelt õppima. Rikkamad said endale aga lubada koduõpetajaid, kes võisid olla päritolust Kreeka orjad või vabakslastud. Suursugustel peredel oli aga eesmärgiks enda pojast teha avalikuelu tegelenae mistõttu õppimine võttis väga kaua aega. Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, mille tundmine oli iseenesestmõistetav. Samuti õpiti ka Rooma kirjanudts ja ajalugu. Tihtipeale saadeti ka enda noori võsukesi Kreekasse kellegi käe alla kõnekeelt õppima ning täiendama, kõige sellega kaasnens ka sõjaline ettevalmistus. Juba noores eas osaleti kõrval ohvitserina väeteenistuses pereliikme või sugulasega. Kõnekunsti õppinud olid aga kohtus kaitsjad või süüdistajad.
jäeti välja luterliku kiriku õigused, sest see oli reguleertiud juba 1832 aasta kirikuseadusega. Balti provintsiaalõigus korrastatud kujul kandis nime Balti provintsiaalseadustik. 1846 ilmusid selle teose 2 esimest osa (sisuks oli ametiasutuste korraldus ja seisusteõigus), 1865 aastal ilmus kolmas kõide Balti eraseadus( tsiviilseadustik). Balti Eraseadust loetakse balti provintsiaalseaduse kõige tähtsamaks osaks vb, kehtis teatud osadena kuni 1940 aastani, tähtsaim tegelenae sellekoostamise juures oli Friedrich Georg von Bunge. Balti Eraseadus väga mahukas, üle 4000 artikli. Orienteeritud üksikjuhtude näitudel seadusi parandama. Õiguslikud ümberkorraldused alates 19. saj viimasest veerandist. 1877 kehtestati balti Balti provintsides Vene linnaseadus, sisekubermangudes oli kehtestatud juba 1870. a. Linnaseadus tõi kaasa mõned olulised ümberkorraldused- kaotati seisuslikuse printsiip linna valitsemisel. See tähendas seda, et loodi uued valitsusasutused,
annaabi.ee 
