15.saj lõpu poole avaldas Madalmaade maalikunst Firenze portreemaalile arvestatavat mõju, kuid naturalism oli harva nii julge nagu Botticelli freskodel portreed ja portree- tahvelmaalidel, kus portreteeritav oli tavaliselt kuni keskkohani ja taust oli kas ühevärviline või lihtne, peaaegu geomeetriline. Tema portreteeritavatel on samasugune mõtlik, kummituslik pilk nagu ta maalide väljamõeldud tegelastelgi. Botticelli oli esimene kunstnik kuni renessansi ajani, kes maalis end oma kunstiteosele. Botticelli maalid: ,,La Primavera (Kevad)" ,,Venuse sünd" ,,Korahi karistus" ,,Kristuse taganutmine" ,,Noor mees" (hea näide Botticelli inimeste kujutamisest portreedel) ,,Kiidetud olgu Madonna" (üks näide mitmest Alessandro madonnadest) Maal, kuhu Botticelli end maalis (ta on paremas nurgas, vaatab vaataja poole, oranzis rüüs) Inglise keeles "Adoration of the Magi"
Bahtin tema konseptsioonist lähtusid väga paljud uurijad. Ta käsitles D romaane poeetikaprobleemidest lähtuvalt, polüfoonilistena (mitmehäälsetena). Bahtin võrdleb Tolstoi homofoonilisi romaane Dostojevski polüfooniliste romaanidega. Homofoonia keskne koht kuulub autorile. Autor annab väga täpsed hinnangud sündmustele, selgitab lugejale, kes on hea, kes halb. Autor domineerib. D romaanides autor ei domineeri. Autoril on samasugune õigus väljendada oma vaateid nagu tegelastelgi. Tegelaste hoiakud eksisteerivad paralleelselt. Täiuslikum printsiip on avalikustunud teoses ,,Vennad Karamazovid". Autor ei püüa manitseda, vaid romaanis on rahulik tegelaste häälte areng. Z. Mints D romaanide struktuuri määrab ära ka see, et igas romaanis on tegelane või mitu, kes kujutavad endast teatud eksperimenteerijat (nt Raskolnikov). Kõik need uurijad üritavad tõlgendada D teoseid kui ühtseid terviktekste. 1865. hakkab D kirjutama ,,Kuritööd ja karistust"
annaabi.ee 
