hiljem järgnes veel kaks annet. v Eesti koorilaulu algatajana avaldas Jannsen esimese eesti laulupeo puhul lauludekogu koos viisidega pealkirja all "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddu- Laulud", mis sisaldas vaimulikke ja ilmalikke laule. v ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa aga muutis vabalt ümber mugandades meie oludega, asendades tegelasteja kohanimed eesti omadega. KASUTATUD KIRJANDUS Vikipeedia Miksike
tuled, vaikne õhtu”, tuntuim ja õnnestunuim isamaalineluuletus aga “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Jannseni jutukirjandus on tema jutustusande ja ladusa, rahvaliku väljendusviisi tõttu enam läbilööv ja silmapaistev kui lüürika. Kuid ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa aga muutis vabalt ümber mugandades meie oludega, asendades tegelasteja kohanimed eesti omadega. Seejuures lisas ta neile endale tüüpilist rahvaliku nalja ja huumorit. Oma esimese õpetliku juturaamatu, perioodilise jutukogu “Sannumetoja”, millest ilmus 7 annet, väljaandmise mõttele tuli ta tutvudes Horn`i perioodilise rahvaraamatuga “Spinnstube”, millest ta võttis enamiku jutte. Lisaks sellele on ta avaldanud palju jutte ajalehe veergudel- ja lisades. Väärtuselt
näiteks "Sa tuled, vaikne õhtu", tuntuim ja õnnestunuim isamaalineluuletus aga "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Jutukirjandus Jannseni jutukirjandus on tema jutustusande ja ladusa, rahvaliku väljendusviisi tõttu enam läbilööv ja silmapaistev kui lüürika. Kuid ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa aga muutis vabalt ümber mugandades meie oludega, asendades tegelasteja kohanimed eesti omadega. Seejuures lisas ta neile endale tüüpilist rahvaliku nalja ja huumorit. Oma esimese õpetliku juturaamatu, perioodilise jutukogu "Sannumetoja", millest ilmus 7 annet, väljaandmise mõttele tuli ta tutvudes Horn`i perioodilise rahvaraamatuga "Spinnstube", millest ta võttis enamiku jutte. Lisaks sellele on ta avaldanud palju jutte ajlehe veergudel ja lisades. Ajaloolised jutud Ajaloolised jutud on Jannsenil peaaegu sõna- sõnaliselt ilma omapoolsete lisandusteta