Teisel perioodil läheb W. Scott üle proosale ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Scott ei kujutanud oma romaanides kaasaega. Ta ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses eriti lummava romantilise seiklusega. Tema tegelasgalerii on kirju: talupojad, maarentnikud, hõimupealikud, ülikud, kerjused, rändurid ja mustlased. Soti-tsükli romaanides oli tähtsaimaks tunnusjooneks see, et peategelased paistavad vähem silma kui värvikalt kujutatud kõrvaltegelased. Scotti romaanide tegevus toimub ajaloolistes kohtades. Sageli oli tegu kahe vastaspoole konfliktiga. Romaane kirjutades lähtus a kindlatest nõuetest: ajalooline täpsus, ajaloolise problemaatika tõsidus,
poeeme). Teisel perioodil lheb W. Scott le proosale ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kige vrtuslikuma osa tema loomingulisest prandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrosei legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Scott ei kujutanud oma romaanides kaasaega. Ta hendas oma teostes realistliku taustakirjelduse pneva, ajaloolises mbruses eriti lummava romantilise seiklusega. Tema tegelasgalerii on kirju: talupojad, maarentnikud, himupealikud, likud, kerjused, rndurid ja mustlased. oti-tskli romaanides oli thtsaimaks tunnusjooneks see, et peategelased paistavad vhem silma kui vrvikalt kujutatud krvaltegelased. Scotti romaanide tegevus toimub ajaloolistes kohtades. Sageli oli tegu kahe vastaspoole konfliktiga. Romaane kirjutades lhtus a kindlatest nuetest: ajalooline tpsus, ajaloolise problemaatika tsidus, ajaloo liikumise ja arenemise kujutamine, mitte olustiku
sajandi. Alveri luulelised taustad: Ühisosa Underiga suureneb järjest. Ei alustanud luulega, vaid romaaniga ,,Tuule armuke". See oli soojendusperiood ja teeotsimise aeg oli 1920-1930ndatel, nagu ka naturalistlike joontega romaan ,,Invaliid" (1930) rannaolustik. Selles on näha, kuidas Alveril süveneb huvi elu varjupoolte suhtes, tekivad proosa ja luuleloomingusse kujud, mis on vastuolulised, kus on tegemist heidikute ja äraspidise saatusega inimestega. Hakkab väljakujunema tegelasgalerii, millesse olulise panuse annab üks tähelepanuväärsemaid tekste ,,Lugu valgest varesest" (1931) pole tavalises mõttes luulekogu, vaid poeem. Esimene kindel tõendus, et Alver on luulesse tulnud ja sellesse jääda. Tulek on pöördumatu. Joonistab poeemis välja moodsa aja haritlastüüpe jne. Uutmoodi naise tüpaazi loomine. Eriti tähtis on see, et Alveril on veenev jutustamisanne, mida oskab panna ka värssidesse
annaabi.ee 
