sõjalise ning poliitilise võimsuse. Nii kujunes Ateenas V sajandi keskpaigaks, kui riigi eesotsas seisis Perikles, kindlalt demokraatlik riik (demokraatia tähendab kreeka keeles rahva võimu). Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed ja aristokraatial puudusid riigi valitsemisel igasugused eesõigused. Demokraatlik riigikord Ateena kodanikkonna moodustasid kõik täiskasvanud meessoost Atika põliselanikud, sõltumata nende rikkusest või tegavusalast. Atika elanike orjastamine oli Soloni ajast alates seadusega keelatud. Ateena kodanike arv ulatus Periklese ajal arvatavasti u 50 000ni. Nagu teisteski linnriikides, moodustasid kodanikest enamuse talupojad, kuid palju oli ka käsitöölisi ja meremehi. Enesestmõistetavalt oli kõigil kodanikel õigus osaleda rahvakoosolekul. Rahvakoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant (vajaduse korral ka sagedamini) ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad
sõjalise ning poliitilise võimsuse. Nii kujunes Ateenas V sajandi keskpaigaks, kui riigi eesotsas seisis Perikles, kindlalt demokraatlik riik (demokraatia tähendab kreeka keeles rahva võimu). Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed ja aristokraatial puudusid riigi valitsemisel igasugused eesõigused. Demokraatlik riigikord Ateena kodanikkonna moodustasid kõik täiskasvanud meessoost Atika põliselanikud, sõltumata nende rikkusest või tegavusalast. Atika elanike orjastamine oli Soloni ajast alates seadusega keelatud. Ateena kodanike arv ulatus Periklese ajal arvatavasti u 50 000ni. Nagu teisteski linnriikides, moodustasid kodanikest enamuse talupojad, kuid palju oli ka käsitöölisi ja meremehi. Enesestmõistetavalt oli kõigil kodanikel õigus osaleda rahvakoosolekul. Rahvakoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant (vajaduse korral ka sagedamini) ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad